Rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordis käivitatakse pilootprojekt
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile vesiniku tervikahela piloteerimise toetuse eelnõu, millega hakatakse katsetama rohevesiniku kasutamise võimalusi ühistranspordis.
„Kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks tuleb kasutusele võtta üha enam keskkonnasõbralikke energiatehnoloogiaid. Importkütustest sõltumise ja süsinikujalajälje vähendamiseks peame suurendama taastuvenergia osakaalu ka transpordis. Tänaseks on Eestis edukalt käivitunud biometaani kasutamine, möödunud aasta lõpul kuulutati välja elektribusside pilootprojekt ning nüüd on jõudnud järg vesinikuni,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
„Seni on vesinik energiakandjana enim realiseerunud just transpordisektoris, mis tähendab, et töötavad tehnoloogilised lahendused on olemas ning neid saaks ka Eestis rakendada. Seetõttu plaanime algatada pilootprojekti, et katsetada rohevesiniku sobivust meie ühistranspordisüsteemis. Kas katsetama hakatakse rongi, praami, bussi või muu transpordivahendiga, selgub laekuvate taotluste põhjal, ning projekti õnnestumise korral saab kaaluda juba vesiniku laiemat kasutust,“ lisas minister.
Vesiniku tervikahela piloteerimise toetus on mõeldud rohevesiniku kasutuselevõtu tervikliku süsteemi loomiseks. Projekti käigus peab välja töötama tervikahela, mis koosneb rohevesiniku tootmisest, tarnetaristust ja tarbivast seadmest.
Pilootprojekti eelarve on 4,8 miljonit eurot ning rahastusotsuse saanud projekti peab ellu viima 2024. aasta lõpuks. Toetuse jagamisega hakkab tegelema Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Rohevesiniku kasutuselevõtt toetab riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamist ning taastuvenergia transpordi eesmärke – 2030. aastaks peaks taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus moodustama tarbitavatest transpordikütustest 14%.
Majandus- ja taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordisektoris“ eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
Rohevesiniku puhul peetakse silmas seda, et vesiniku tootmiseks vajalik elekter on saadud tuule- või päikeseenergiast ehk täielikult taastuvenergiast. Nii on kogu tootmisprotsessi kasvuhoonegaaside heide nullilähedane.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Foto: Matti Blume / Wikimedia Commons CC-BY-SA-4.0
