Elamute, sh puitkorterelamute, rekonstrueerimisel tuleb rõhku panna hoone kui terviku toimimisele. Tihti arvatakse, et rekonstrueerimine seisneb üksnes välispiirete soojustamises, ometi
Loe edasi
Energiatõhusaid hooneid on Euroopa Liidus ehitatud viimase kahekümne aasta jooksul. Ka Eestis on passiivmajade arendamisele hakatud tähelepanu pöörama – praegu
Loe edasi
Alates 2008. aastast on Eestis süstemaatiliselt peetud arvestust hoonetulekahjude ja nende põhjustatud varalise kahju üle. Vaatamata sellele, et tulekahjusid on
Loe edasi
Kuigi sageli arvatakse, et passiivmaja pole üldse vaja kütta, tuleb selle ruumide soojendamiseks siiski lisada vabasoojusele 15 kWh/m2 soojusenergiat aastas.
Loe edasi
Enamikul Eesti 1995. aastani ehitatud elamuil ning ühiskondlikel ja ärihooneil on loomulik väljatõmbeventilatsioon, mille tõhusus sõltub peamiselt ruumi- ja välisõhu
Loe edasi
Meie kliimavöötmes viibib inimene tööl ja kodus ning vaba aega veetes suure osa oma ajast siseruumides. Kuigi ruumide sisekliima on
Loe edasi
Ühe võimaluse korteriühistu küttekulude kokkuhoidmiseks pakuvad energiasäästlikud kütteseadmed. Keskküttega hoones, kus radiaatorid on juba olemas, tasub kütte- ja tarbevee saamiseks
Loe edasi
Millist rolli mängivad serverite ja muude tehnoruumide kliimaseadmed suure elektriarve tekkimisel ja millised on energia säästmise võimalused? Elame jahedas kliimas
Loe edasi
Artiklis on esitatud 150–180 m² suuruse väikeelamu orienteerivad küttekulud ja kulud sooja vee saamiseks eri energiakandjate kasutamise korral 2007. aastal.
Loe edasi
Kütteenergia kokkuhoiu seisukohast on oluline pöörata tähelepanu mitte üksnes hoone tehnosüsteemide sisemisele optimeerimisele, vaid ka kütte, ventilatsiooni, jahutuse, elektrivarustuse, valgustuse,
Loe edasi