Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise maksumus ja võimalikkus

Print Friendly, PDF & Email

SEI Tallinn koostas Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel uuringu, milles käsitles Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise võimalusi aastaks 2050, selleks vajalikke meetmeid ja investeeringuid.

Uuringust lähtub, et kliimaneutraalsuseni jõudmine, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide on tasakaalus sidumisega, on kõigi valdkondade (nii era-, avaliku kui mittetulundussektori) panustamisel analüüsitud meetmete rakendamise korral võimalik. Samuti on see strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt tulutoov.

Põhirisk eesmärgi saavutamisel on see, et mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsuseid ning meetmete rakendamisega alustamist, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas pürgimine tõotab tulla.

Kliimaneutraalsuse saavutamise maksumus

Raportis on välja toodud, et kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajalike tegevuste kogumaksumuseks Eestis kujuneb aastail 2021–2050 ca 17,3 miljardit eurot. Tegemist on 30 aasta peale jaguneva summa ja ülesandega. Maksumuse arvutamisel on eeldatud, et analüüsitud meetmetest 85% rakendatakse täismahus ja 15% kas osaliselt või üldse mitte. Samuti on eeldatud, et ka 2050. aastal toodetakse suurem osa meil vajaminevast energiast Eestis. Kui eeldada suuremahulist elektrienergia importi, siis väheneks investeeringuvajaduse maht ca 30–50%.

17,3 miljardit eurot sisaldab senini eesmärgiks olnud 80% heitmete vähendamisega seotud kulusid, mis moodustavad enamiku nimetatud summast. Nii suures ulatuses heitmete vähendamine eeldab ka suuri investeeringuid energia- ja transpordisektoris.

Samuti tuleb arvestada, et 30-aasta jooksul muutub nii tehnoloogiate maksumus kui muud olulised näitajad. Seega on tegemist indikatiivse hinnanguga, mida tuleb edaspidi uuendada. Selleks töötati uuringu käigus välja Exceli tööriist.

Kliimaneutraalsusse peavad panustama kõik

Selleks, et kliimaneutraalsuse eesmärk saavutada,  peavad panustama nii era- kui avalik sektor, sh ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused. Prognoositud kogusummast moodustavad lõviosa erasektori investeeringud (ca 12,7 miljardit eurot). Avaliku sektori finantseeritud tegevuste maht on hinnanguliselt ligikaudu 4,6 miljardit eurot. Iga-aastased investeeringud moodustaksid suhtena SKP-sse järgmisel kümnendil ca 4%, aastail 2031–2040 ca 2% ja 2041–2050 alla 1%.

Kuigi mitmed meetmed looksid rakendamisel majanduslikku säästu, ei tähenda see, et automaatselt täna seda potentsiaali ära kasutatakse. Sageli on vaja selleks kõrvaldada regulatiivsed tõkked, luua soosiv investeerimisraamistik ja tõsta teadlikkust.

Kliimaneutraalsuse saavutamise majanduslik mõju

Strateegilised investeeringud toetavad järgmisel kümnendil innovatsiooni ja uute, kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist madala süsinikumahukusega sektorites. Samuti on võimalik inimkapitali arendamisse panustades ennetada vajalike spetsialistide puuduse tekkimist. Muutused majanduse struktuuris on loomulik protsess, mida väljapakutud (ja muude toetavate) meetmetega on võimalik kujundada nii, et sellel on pikaajalises vaates positiivne mõju nii otsesele tulu-kulu arvestusele, SKP-le kui tööhõivele.

Vajalikud tegevused kliimaneutraalsuseni jõudmiseks

Aastatel 2021–2030 tuleb keskenduda võtmevaldkondade kuluefektiivsetele meetmetele, mis võimaldavad vähendada heitkoguseid. Oluline on suurendada investeeringuid hoonete, transpordi ja tööstuse energiatõhususse, kuna need meetmed toovad pikemaks perioodiks endaga kaasa mitte üksnes CO2-heite vähendamise, vaid ka rahalise säästu. Samuti on oluline viia elektri- ja soojatootmine suures mahus üle taastuvatele energiaallikatele ning kasvatada märgatavalt väikese CO2-heitega/kliimaneutraalsete energiakandjate osakaalu transpordis. Metsanduse arengukava koostamisel tuleks leppida kokku riiklik eesmärk LULUCF sektori (Land Use, Land Use Change and Forestry, Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) süsiniku sidumise osas ning kavandada ja viia ellu konkreetsed meetmed, mis selle eesmärgi saavutamist toetaksid.

Tutvu raportiga “Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs”.

Allikas:SEI-Tallinn

Foto: Simon Matzinger / Pexels

close