Eesti ja Soome soovivad lülitada Tallinna-Helsingi tunneli üle-euroopalisse transpordivõrku

Print Friendly, PDF & Email

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Soome transpordi- ja sideminister Timo Harakka allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli kahe riigi koostööks transpordisektoris. Ühiste kavatsuste protokolli eesmärk on koostöö transpordisektoris ja riikide vaheline teabevahetus, et edendada suuri (Tallinna-Helsingi tunneli, Rail Balticu, üle-euroopalise transpordivõrgu ja Põhjamere–Läänemere koridori) transpordiprojekte. Ühiste kavatsuste protokoll on esimeseks sammuks tunneli trassi üle-euroopalisse transpordivõrku lülitamiseks, mis on eelduseks projektile Euroopa Liidust kaasrahastuse taotlemiseks.

“Nii nagu tunnel, peab ka kahe riigi tahe õiges kohas kokku saama. Mul on hea meel, et Soome ja Eesti on kokku leppinud transpordisektori koostöös ning leidnud Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Balticu ühisosa. RB lõpp-peatus ei peaks olema Tallinn, vaid Helsingi. Tunneli integreerimine üle-euroopalisse transpordivõrku loob uue kaubavärava Euroopasse ja muudab tulevikus meie pealinnad kaksiklinnaks,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Soomes ja Eestis on käimas väga ambitsioonikad raudteeprojektid. Meie riigid ja pealinnad asuvad samades ELi põhivõrgu koridorides, mida peagi laiendatakse. Sellega kaasnevate võimaluste kasutamiseks on mõistlik arendada oma transpordisüsteeme heas koostöös ja tihedas teabevahetuses. Meie ühine eesmärk peaks olema, et Soome ja Eesti transpordisüsteemid toimiksid multimodaalselt, pakkudes Põhja- ja Kesk-Euroopa vaheliste reiside ja transpordi jaoks kvaliteetset ja jätkusuutlikku ühendust,” ütles Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka.

Tunneliprojektile soovitakse saada Euroopa Liidu kaasrahastust

Memorandumis märgitakse, et Tallinna-Helsingi tunnel on ainulaadne tulevikuprojekt, mis nõuab uuenduslikku lähenemist ja mitmekesiseid rahastamisallikaid. Tunnel koos Rail Balticuga moodustaksid kiire ühendustee Kesk-Euroopaga. Ühiselt mõistetakse, et tunneli projekti veavad riigid ning koos tuleb leida parim lahendus nii võimalikule organisatsioonimudelile, kui ka rahastamisvõimalustele, säilitades igakülgse kontrolli projekti üle ka võimaliku erasektori kaasamise korral. Tunneli arendamise eeltingimuseks on ühenduvus Rail Balticu ning teiste riiklike transporditaristutega.

“Tunneli puhul on tegemist tulevikku vaatava projektiga. Nüüd seisavad ees keskkonna- ja tasuvusuuringute läbiviimine, projekteerimisest oleme veel kaugel. Esialgsete hinnangute järgi on tunneli ehitamine väga suure hinnalipikuga, mistõttu peame leidma kõige mõistlikumad lahendused nii tasuvuse, kui ka looduse hoidmise vaatevinklist. Eestil ja Soomel enda rahadega seda projekti teha on pehmelt öeldes keeruline, sellepärast tahamegi tuua juurde Euroopa Liidu kaasrahastust ning kaaluda tõsiselt ka erasektori kaasamist projekti,” lisas Aas.

Memorandum kehtib 2030. aastani ning ei seo riike üksikute projektidega. Ühiste kavatsuste protokolli sõlmimine Soomega on osa Eesti valitsuse tegevusprogrammist.

2018. aasta veebruaris avaldati FinEst Link projektiga Tallinna-Helsingi raudteetunneli tasuvusuuringu tulemused. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb lähitulevikus taaskäivitada Tallinna-Helsingi tunneli töögrupi, kuhu kuuluvad MKM, Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused.

Peale ühiste kavatsuste paika panemise on hetkel töös ka tunneli trassi lisamine üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (TEN-T), et tulevikus oleks võimalik küsida Euroopast rahastust võimalikeks uuringuteks ja ehituseks.

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Foto: Markus Winkler / Pexels

close