Nutipoi võib tuvastada merereostuse ja hoiatada sinivetika eest

Kümne aastaga on Eestis nutipoide arendus saavutanud taseme, mis võimaldab koguda väga suurt hulka erinevaid andmeid. Riigilaevastiku avatud uste päeva aruteluringi eksperdid leidsid, et kuna huvi andmete vastu on nii ettevõtluses, teaduses kui tavakodanike hulgas, tuleb panna alus nutipoide võrgustikule.

Nutipoi ülesanne on nimetusest hõlpsasti tuvastatav – vastava tehnoloogiaga varustatud meremärk, mis mõõdab teatud parameetreid ja edastab andmed ettenähtud keskkonda. Mereseiresüsteemide arendaja Flydog Marine asutaja ja tegevjuht Andri Laidre kinnitas, et nutipoide väljatöötamine algas Eestis juba kümmekond aastat tagasi ja praeguseks on saavutatud seadmete töökindlus ning välja arendatud tarkvara- ja andmesidelahendused. „Tänapäevase tehnoloogia puhul on võimalik anda info edasi reaalajas ehk kui nutipoi midagi mõõdab, siis ta samas ka edastab,“ täpsustas ta. „Muidugi on alati piirangud, millega klient peab arvestama. Kõigepealt muidugi eelarve, sest nutipoi hinnaklassid on sõltuvalt poi eesmärgist ja kasutatavatest anduritest äärmiselt erinevad. Keerukate teaduslike mõõtmiste tegemiseks kasutatavad nutipoi hinnad võivad ulatuda kuni 150 000 euroni. Lisaks vajalik hoolduskulu, energiatarve, mõõtekoha klimaatilised eripärad – kõik mõjutavad projekti hinda.“

Nutipoidele vajalikke sensoreid arendava ja tootva Laser Diagnostic Instruments labori juht Edgar Kelman täiendas omalt poolt, et väga tähtis on valida oma mõõtmisteks õige sensor, mis annaks just need tulemused, mida mõõta soovitakse. „Lisaks peavad need sensorid töötama tingimustes, kuhu poi tööle pannakse.“

Eesti nutipoid teevad tööd üle maailma

Milleks kõigeks nutipoid kasutada saab? Eesti üks tuntumaid nutipoisid, WiseParkeri ja TalTechi meresüsteemide instituudi koostöös sündinud LainePoiss lööb laineid nii kodu- kui välisvetes. „LainePoiss mõõdab lainete kõrgust, suunda ja muid olulisemaid laine parameetreid. Meie poid on leidnud kasutust mitmetes erinevates keskkonnauuringutes, mida on vaja meretuuleparkide rajamiseks, sadama ehituseks või rekonstrueerimiseks,“ tutvustas nutipoi tööülesandeid WiseParkeri tegevjuht ja üks asutajatest Valdur Kaldvee. Tema sõnul on tööpõld lai. Nutipoid on kogunud laineandmeid Lätis Skulte sadamas, kodusel Ruhnu rannikul ja Peipsi järvel (sest nutipoiga saab jälgida ka järve olusid). „Meil oli ka võimalus osaleda ühes rahvusvahelises kliimaprojektis, kus LainePoisi andmete abil uuriti, kuidas lõhub ookeanilainetus Antarktika jääd.“

Ka Flydog Marine´i nutipoid on ennast maailmaturul õigustanud. Tegevjuht Andri Laidre kinnitusel on neil praegu Floridas Lake Annie järvevees nutipoi, mis mõõdab koguni 24. erinevat parameetrit nii veest kui õhust: valgust, temperatuuri, hägusust, hapnikusisaldust jpm. „Teeme rätseplahendusi, sageli tellitakse korraga 1-3 poid, sealjuures kõik erinevad. Pole suuri projekte, kus saaks korraga valmistada 10-20 toodet. Kui me saaksime Eestis välja arendatud nutipoide võrgustiku, oleks seeläbi võimalus edendada seeriatootmist ja hakata loodud tehnoloogiat ka eksportima,“ rääkis Laidre.

7 superjaama Eesti mere peale

Nutipoide võrgustiku vajadust rõhutas vestlusringis ka TalTechi meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin. „Tegime oma instituudis meremajandusosakonna tellimusel uuringu, kus küsisime, mis parameetreid ja milliseid andmeid kasutajad vajaksid. Saime väga mitmekesise tagasiside. Kõige paremini võttis selle kokku üks vastaja, kes ütles, et tegelikult on vaja kõiki andmeid igal ajal ja igalt poolt. Selliste kasutajavajaduste juhul räägime me juba mere digitaalse kaksiku loomisest , mis võimaldaks andmeid hoida, analüüsida ning teha prognoose võimalikeks kriisiolukordadeks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Mis siis juhtub, kui siia rajada tuulepark? Mis siis saab, kui selles kohas tekib õlireostus? Me saaksime erinevad olukorrad mere digitaalse kaksiku abil läbi mängida ja selle põhjal teha targemad otsused. Kuid sellise laiapõhjalise ja tervikliku andmehulga kogumiseks ja hoidmiseks ei piisa üksikult eraldi töötavatest nutipoidest. Vaja on nutipoide võrgustikku.“

Uiboupini hinnangul oleks Eesti mereala katmiseks optimaalne välja arendada 7 suuremat nutipoide superplatvormi, mis mõõdaksid rohkem kui 20 parameetrit navigatsiooni toetamiseks ja keskkonna analüüsiks , aga ka  julgeoleku tagamiseks. „Ja lisaks on vaja veel väiksemaid, asukoha spetsiifikast lähtuvate ülesannetega nutipoisid, mis oleksid abiks teadlastele, keskkonnaspetsialistidele, sadamatele jne.“

Andri Laidre lisas, et huvi järjepidevalt reaalajas laekuvate mereandmete vastu on kindlasti ka tavakodanikel. „Mis te arvate, milline otsingusõna on suviti Google´is alati esikümnes? Muidugi „veetemperatuurid“,“ tõi ta näite ühest igaühele huvipakkuvast mõõtetulemusest. „Avalikes randades mõõdetakse suvisel ajal tulemusi paar korda päevas ja selleks minnakse teatud sügavusele, tehakse mõõtmine, tullakse tagasi ja sisestatakse tulemus internetti. Tänapäeval oleks ju täiesti ootuspärane, et rannainfot saaks reaalajas.“

Hoiatus ja ennetus

Edgar Kelman pakkus omalt poolt, et sama suurt huvi pakub sinivetikate sisaldus suplusvees. „Kui meie andurid on suutelised tuvastama erinevaid õlireostusi, siis edasi tahame arendada detektoreid, mis avastaks kontaktivabalt vetikaid, ühe võimalusena sinivetikaid.“

Ta lisas, et nutipoide võrgustikul on kindlasti võimalik avastada kiiremini ka naftasaaduste sattumine merre. „Meie detektor suudab reostuse põhimõtteliselt tuvastada sekundiga ja anda sama kiiresti andmed edasi.“

Merepuhtust seirav nutipoi saab olla omamoodi heidutusvahend – kui on teada, et Eesti vetes „patrullivad“ reostusanduritega varustatud nutikad meremärgid, on ka laevameeskonnad hoolikamad. Eelkõige aitaks see seirata mere puhtust isetekkelistel ankrualadel, kuhu koguneb korraga rohkem laevu ja kus tuleb ette nii hooletust kui pahatahtlikkust. „Andurid suudavad selle avastada väga ruttu, heidutus töötab aga siis, kui avastamisele järgneb kiire tegutsemine,“ toonitas Kelman.

Meresüsteemide instituudi juht Rivo Uiboupin ütles nutipoide võrgustiku teemat kokku võttes, et möödas on aeg, kus andmeid taheti jagamise asemel pigem endale hoida. „Tänapäeval kogutakse neid nii palju, et pigem on küsimus terviklikus lähenemises, andmete väärindamise tehnoloogilises lahenduses ja kasutajamugavuses. Kui andmete edastamine on lihtne, on ka suurem valmidus seda teha. Tervikliku andmebaasi arendamisel on nutipoide võrgustiku loomise juures kindlasti oluline osa. Niisamuti tuleb tagada andmete kvaliteet. Meil on juba piisavalt sisendit, mille pinnalt nutipoide võrgustiku arendamisega alustada. Kui Kliimaministeerium ja Riigilaevastik on valmis asja vedama ja vahendeid eraldama, siis teeme ära!“

Esimene samm on juba ka tehtud – Kliimaministeerium ja Riigilaevastik on esitanud Eesti nutipoide võrgustiku piloteerimise rahastuseks taotluse Riigikantselei meetmesse, mis on loodud avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks.

Autor: Kristi Kool

Foto: Robert Markus Liiv