Eesti diktüoneemaargilliidi varudest ja nende kasutamse võimalustest
Diktüoneemaargilliidi e diktüoneemakilda kiht O1 pkT (Thermadoc) levib kuni 120 km laiuse ribana piki Eesti põhjarannikut Hiiumaast Narvani ning jätkub
Loe edasi
*Geoloogia
Graniidikillustik Eesti maapõuest – soovunelm või võimalus?
Vihjeid graniidikillustiku kaevandamisvõimalusele Eesti oma aluspõhjast kohtab üha sagedamini ajakirjanduses ning poliitikute ja keskkonnaspetsialistide avaldustes. Hoogu sellele annab kasvav vajadus
Loe edasi
Diktüoneemakilt, energia ja keskkond
Rahvusriigi oluline eeldus on energia olemasolu. Seda peab lihtsalt olema ning selle varu tagama ühiskonna arengu ning aitama ettetulevatest raskustest
Loe edasi
Lasnamäe ehituspaestu. Sajand vana võib olla juba uus
Paehoonete kvartal Tallinnas Tartu maantee ja Lastekodu tänava vahel Sossi mäel on pea 100 aastat vana. Müürides on kasutatud suures
Loe edasiMeteoriidijälg Lasnamäel – loodusmälestis linnaolustikus
Lasnamäe meteoriidijälg avastati, kui 1983. aastal Laagna tee kanalisüvendit rajati ja Tondi raba piiresse jõuti. Meteoriidijälg puhastati 4 m paksusest
Loe edasi
Veel Lääne-Saaremaa Vesiku kihtidest: probleeme põhikivimeis
Eelmistes Vesiku-lugudes olid jutuks selle omanäolise paelasundi vahekihtide ja basaalse kihindi eripärad (Einasto 2011, 2012). Järgnevalt vaatleme põgusalt Vesiku kihtide
Loe edasi
Lääne-Saaremaa Vesiku kihtide eripärasid uudistamas
Geoloogilised haruldused Lääne-Saaremaa paekihtides on üks ammendamatu valdkond Eesti geoloogias. Õpetlik on jälgida ligi 200 aastat kestnud teadusliku mõtte arengut
Loe edasi
Vesiku kihtide paljandis Elda poolsaare läänerannal Saaremaal
Suurimaks paeelamuseks tänavusel paesuvel Kaugatuma sõrmuspae paljandi kõrval (Einasto ja Koldits 2011) oli aastaid kavandatud ja ikka edasi lükkunud külaskäik
Loe edasi
Vasalemma paas – meie vanim troopilise rifivööndi sete
Küllap on kivi sisse vaatamise seerias peale Tallinna, Saaremaa ja Vormsi pae (Einasto, Justi 2011; Einasto, Koldits 2011; Einasto 2012)
Loe edasi
Püstakute dolomiidistumisest Tallinna paes
Püstaku mõiste tõi Eesti paeläbilõigete käsitlusse koos katkestuspindade kirjeldustega Karl Orviku (1940, 1961) ja see tabav termin on kihtide geoloogilises
Loe edasi