Liiklusmüra mõjutab inimese tervist

Print Friendly, PDF & Email

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut hindas auto-, raudtee- ja lennuliikluse müra tervisemõjusid Tallinna ja Tartu linnas ning põhimaanteede ääres. Liiklusmüra uuring valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel. Uuringu tulemusi tutvustati 15. oktoobril toimunud veebiseminaril. 

Uuring keskendus EL direktiivis 2020/367 esitatud metoodika rakendamise sobivuse hindamisele Eestis 2017. aastal valminud strateegiliste mürakaartide andmete alusel. Samuti hinnati liiklusmüraga kaasnevaid tervisemõjusid ning müra vähendavate meetmetega saadavat tervisekasu. Liiklusmüra võib tekitada häiritust, uneprobleeme ning suurendada südameveresoonkonna haiguste riski.

Lligi pooled Tallinna ja Tartu linna elanikud on kokku puutunud tervist ohustada võiva autoliikluse müraga

Johtuvalt eelnevalt valminud mürakaardistamistest selgus, et pea pooled Tallinna ja Tartu linna elanikud on kokku puutunud potentsiaalselt tervist ohustava autoliikluse müraga (Lden ≥55 dB) ning põhimaanteede ääres on kokkupuude kõrge müratasemega ligi 6000 inimesel. Kokkupuude raudteeliiklusest põhjustatud kõrge müraga on oluliselt väiksem: 0,8% Tallinna ja 2,9% Tartu elanikel. Kokkupuude lennuliikluse müraga on 0,7% Tallinna linna elanikel. Uuringust selgus, et selline autoliikluse müra põhjustab keskmiselt igal aastal Tallinnas 125, Tartus 22 ning põhimaanteede ääres 2 haigestumist südame isheemiatõppe. 

Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb 12% Tallinna ja 10% Tartu linna elanikel. Peamiselt häirib inimesi autoliikluse müra, vähem raudtee- ja lennuliikluse oma, kuna sellega puutub kokku vähem inimesi. Põhimaanteede ääres esineb suur häiritus arvutuslikult veidi vähem kui 1000 elanikul.

Öine liiklusmüra häirib märkimisväärselt ligi 2,5% Tallinna ja 2,6% Tartu linna elanike ning põhimaanteede ääres veidi enam kui 100 elaniku und. Peamise osa unehäiretest põhjustab kokkupuude autoliikluse müraga, raudtee- ja lennuliiklusmüra märkimisväärseid unehäireid ei põhjusta.

Uuringu eestvedaja, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru sõnul on oluline märkida, et kui viia ellu müra vähendavaid meetmeid, on võimalik müra põhjustatud tervisemõjusid vähendada. „Viiest uuringualast Tallinnas andis suurima tervisekasu raskeliikluse keelamine Sõpruse puiesteel, kus südame isheemiatõppe haigestumiste arv väheneks aastas 19–20% ning suurt häiritust esineks vähem 17% elanikest. Kõige väiksem mõju plaanitud kaitsemeetmetest oleks Vabaduse puiesteel. Muudest võimalikest meetmetest annaksid kiiruse piiramine ja mürakaitseekraanid sarnase tulemuse,“ selgitas Orru.

Uuringu tulemusena leiti, et töös kasutatud Euroopa Komisjoni direktiivist tulenev metoodika sobib liiklusmüra tervisemõjude leidmiseks ning seda võiks rakendada tulevikus ka teistes Eesti piirkondades mürakaartide valmimisel.

Uuringut “Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel”  rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Keskkonnameedia

Foto: Kaique Rocha / Pexels

Vt ka: Õhu- ja mürasaaste mõju tervisele

Eestis on keskkonnamüra vähem kui mujal Euroopa Liidus

Keskkonnamüra hindamisest ja müra vähendamise suunamise võimalustest

Kas keskkonnamüra põhjustab tervisele parandamatuid tagajärgi?

close