Kas keskkonnamüra põhjustab tervisele parandamatuid tagajärgi?

21. oktoobril toimus Tallinna Tehnikaülikoolis MTÜ Ökokratt ettevõtmisel Keskkonnamüra konverents 2010, mis seekord keskendus keskkonnamüra mõjule tervisele. Müraspetsialistid, professorid ja doktorid Saksamaalt, Rootsist, Soomest ja Eestist jagasid konverentsil teadmisi müra ohjamisest ja mõjust tervisele ning tutvustasid müraohjamise praktilisi lahendusi.

Müra mõjutab inimese tervist ning vähendab elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust

Mürarikas keskkond piirab näiteks akende lahtihoidmist ja õues viibimist. Helsingi Ülikooli biomeditsiinieksperdi ja töötervishoiuarsti Marja Heinonen-Guzejevi sõnul tajuvad eri inimesed sama heli küll erinevalt, kuid müra kahjulik mõju elanikkonnale tervikuna on väljaspool kahtlust. Kõige sagedamini põhjustab müra tervisehäireid, sellele järgnevad füsioloogilised mõjud – mõju unele, kognitiivsetele võimetele (eriti laste puhul), kõnelisele suhtlemisele, südame-veresoonkonna talitlusele ning harvem ka kuulmisele. Müratundlikke inimesi mõjutab müra enam, sest nad märkavad seda kergemini, tajuvad müra suurema ohuna ja võivad sellele reageerida teisiti kui vähemtundlikud inimesed. Ühes Soome uurimuses leiti, et müratundlike naiste suremus südame-veresoonkonna haigustesse oli oluliselt suurem kui teistel. Olulisi erinevusi südame-veresoonkonna haigustesse suremuse seotuses elu jooksul kuuldud müraga meeste ja naiste vahel siiski pole.

Tuulikumüra mõju tervisele

Doktor Eja Pedersen Halmstadi Ülikoolist käsitles tuulikumüra mõju tervisele. Seda müra peetakse muust keskkonnamürast (nt tööstus- või liiklusmürast) häirivamaks [1], tõenäoliselt tingituna tuulikuheli iseloomust – selle tugevus vaheldub. Dr Pederseni uuringutest on selgunud, et tuulikumürast põhjustatud häirituse tõenäosus on suurem maapiirkondades ja siis, kui tuulikud on elupaigast näha. Mürahäiritusega oli tihedalt seotud suhtumine tuulikute mõjusse maastikupildis, ent ka suhtumine tuulikutesse üldse. Selgus, et isikud, kes leidsid, et tuulikud rikuvad maastikku, olid suurema tõenäosusega häiritud. Häiritumad olid ka end müratundlikuks pidavad inimesed. Lisaks üldisele häiritusele avaldusid müra tugevuse ja tervisemuutuste vahelised seosed ka häiritud unes [2]. Tuvastati ka side mürahäirituse ja stressiga seotud muutujate (peavalu, liigväsimus, pinge- või stressitunne ja kergestiärrituvus) vahel. See näitab, et kodus võib tuulikumüra takistada vajalikku psühho-füsioloogilist taastumist [3].

Ajaviitemüra mõju tervisele

Doktor Jaana Jokitulppo (Insinööritoimisto Akukon Oy müraekspert) pidas tõsiseks ajaviitemüra mõju eelkõige nende laste ja noorte tervisele, kes kuulavad kõrvaklappidest ja pidudel valju muusikat. Ta uuris kaitseväeteenistuse läbinud noormeeste kuulmist ning leidis, et tõenäoliselt kannatasid noored mehed ajaviitemüra põhjustatud kuulmiskao all juba enne kaitseväkke astumist. Kuigi ajateenistus oli lühike, kahjustas väga tugev sõjaväemüra noorte meeste kuulmist veelgi. Kõige tõenäolisemalt süvendas kuulmiskadu püstoli- ja automaadimüra lahingõppustel, sest kuulmiskaitsmeid ei kasutatud. Kuulmisvaeguse sümptomeid, nagu tinisemine ja ajutine kuulmiskadu, tuleks pidada hoiatussignaalideks, et kuulatakse liiga tugevat müra. Üldiselt näib kuulmissümptomite ja -kao sage esinemine kinnitavat oletust, et kuuldud ajaviitemüra on oluline tegur mürast tingitud kuulmiskao kujunemisel. Tegevuste ajal, mil heli tugevus ületab 80 dB, on soovitatav kasutada kuulmiskaitsmeid. Kõrva lähedal paiknevate heliseadmete helitugevust tuleks vähendada tõhusamate, õigusaktides sätestatud piirmäärade abil. Menetlusse tuleks võtta ka selliseid õigusakte, mis piiraksid ajaviitemüra tugevust eriti lastele ja noorele mõeldud üritustel. Ametiasutustele, ürituste korraldajatele, muusikatööstustöötajatele, treeneritele ja iga päev noortega kohtuvatele inimestele tuleks jagada teavet mürarikaste ajaviitetegevuste ohtudest kuulmisele. Vastavat õpetust tuleks anda ka koolides, põimides seda nt tervise- ja muusikaõpetustundidega. Ajaviitemüra mõjudest peaks teavitama ka avalikkust, eriti aga tervishoiuorganisatsioone ja vanemaid, kes vastutavad laste tervise eest.

Keskkonnamüra vähendamine Soomes ja Saksamaal

Ari Saarineni (Soome Keskkonnaministeerium) sõnul elab praegu Soomes 2003. aastaga võrreldes vähemalt 20 % vähem inimesi paikkondades, kus müratugevus on päevasel ajal üle 55 dB. Soomes tegeldakse müra vähendamisega esialgu peamiselt elamupiirkondades, kus keskmine müratugevus ületab päeval 65 dB, ning piirkondades, kus müra kuuleb suur hulk inimesi. Soomes on välja töötamisel mitu õigusakti praktilise müravähendustöö juhtimiseks: Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu välisseadmemüra direktiivi 2000/14/EÜ ülevõtmiseks Soome õigusesse ning üldised suunised keskkonnamüra mõõtmiseks või hindamiseks ja kohalike omavalitsuste müravähendusprogrammide koostamiseks.

Professor doktor Jan Middelbergi (Jade Rakendusteaduste Ülikool Saksamaal) sõnul põhjustab pidevalt üle 60 dB küündiv müratugevus stressi ning sellest tulenevat kõrget vererõhku (hüpertensiooni) ja südame-veresoonkonna kahjustusi. Võrdluseks: isiklike stereomänguriistade ekvivalenthelitugevused kõiguvad peamiselt 70–83 dB vahel ning 5–15 % kuulajaist näib eelistavat 85 dB ületavat helitugevust (Jaana Jokitulppo ettekandest). Maanteede ääres küündib müratase 70–90 dB-ni ning väheneb alles 300 m kaugusel umbes 60 dB-ni. Saksamaal tohib aga Middelbergi sõnul ületada lubatud piirmäära (60 dB) keskustes, maa- ja sega- ning tööstuspiirkondades. Valjemat kui 90 dB keskkonnamüra on harva, ent see põhjustab otseseid kuulmiskahjustusi. Middelberg juhtis Saksa praktika näitel tähelepanu sellele, et eesmärgiks tuleks seada keskkonnatingimuste optimeerimist, s.t piirmäärade täitmist igal pool, mitte üksnes üksikutes kohtades. Müratõkked võivad aidata säästa miljardeid eurosid, ennetades haigusi, säästes tuhandeid elusid ning parandades tuhandete elukvaliteeti. Middelbergi sõnul näitavad testid, et spetsiaalsed müratõrjeaknad vähendavad müratugevust 10 dB võrra enam kui topeltklaasidega aknad. Saksamaal ja Rootsis kompenseerib riik akende vahetamist mürarikaste maanteede ääres. Kas selline areng on tulevikus tõenäoline ka Eestis? Eesti olukorda analüüsisid Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Terviseameti, MTÜ Eesti Standardikeskuse, Ramboll Eesti ASi, omavalitsuste spetsialistid-eksperdid, OÜ Head ruumilise planeerimise spetsialist Kaur Lass ja mürateemaliste uurimustööde konkursi parimad noored.

Mürakaebused Eestis

Kristjan Põldaas (Terviseamet) sõnul esines Eestis viimasel kahel aastal statistiliselt sarnasel hulgal kaebusi neljas põhivaldkonnas: tehnoseadmed, liiklusmüra, äri- ja tootmistegevuse müra ning muud müraallikad (enamasti meelelahutusasutuste müra). Nii 2009. kui ka 2010. aastal tuli kõige rohkem kaebusi tehnoseadmete (peamiselt soojuspumpade ja ventilatsiooniseadmete) kohta Tervistkahjustava keskkonnamüra tõhusaks vähendamiseks on vaja hoolikat planeerimist (Põldaas, Saarinen, Middelberg). Konfliktide vältimiseks (nt elumajade ehitamisel suurte magistraalteede äärde, tootmishoonete rajamisel elamurajoonidesse) peavad omavalitsused planeeringute algatamisel lähtuma olemasolevast olukorrast ning tuleviku jaoks koostama müraprognoosi (Põldaas).

Eestis on kokku kuus kaitseväele kuuluvat väljaõppe-harjutusväljakut, kus korraldatakse taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi, lõhkamistöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Sellega kaasnevad spetsiifilisest militaarmürast põhjustatud häiringud. Eestis on militaarmüra seni vähe käsitletud ning puuduvad ka selle hindamiseks vajalikud õigusaktid ja normatiivid. Esta Rahno (Ramboll Eesti AS) selgitas müra modelleerimist „Klooga harjutusvälja detailplaneerigu mürauuringu“ näitel. Kuna tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav (inert- ja lahingumoon) kasutamisel ületatakse eluhoonete juures lubatud müratase, soovitatakse harjutusväljakuid rajada neist eemale ning ümbritseda vallidega, istutada eluhoonete ja harjutusväljaku vahelisele alale puid, hekke ja põõsaid, teha kontrollmõõtmisi ning lähihooned varustada mitmekordsete klaasidega akende ja ustega ning fassaadid katta müra neelavate materjalidega.

Jõgeva Linnavalitsuse peakeskkonnaspetsialist Jaan Vahtla tõi omavalitsustele eeskujuks müra vähendamiseks rakendatavad meetmed Jõgeval: majade soojustamine, teede ja tänavate tolmuvabaks muutmine (vähendas liiklusmüra) ning jäätmeveol loobumine kolisevatest plekk-konteineritest. Linnavolikogu määrus lubab teha müra tekitavaid töid ajavahemikus kell 7–23, kehtestab kl 8–18 kesklinnas kiirusepiirangu 30 km/h ning sätestab hangete tehnilistes tingimustes müratekitavate tööde lubatud aja. Jaan Vahtla võrdles müravaba või vähese müraga keskkonda kui vaikusesaari müraookeanis, mis pakuvad võimalusi kõrgekvaliteedilistesse ja keskkonnahoidlikesse tegevustesse panustamisest hoolivatele investoritele.

Mürateemaliste uurimistööde konkurss

Enne konverentsi korraldati mürateemaliste uurimistööde konkurss, mille parimad esitlesid oma töid konverentsil. Noori – tulevasi otsustajaid ja probleemide lahendajaid on vaja tunnustada. Noored leidsid üksmeelselt, et müra on probleem, mida on võimalik lahendada, kõigepealt tuleb seda aga teadvustada. Konverentsi ajal korraldati SMS-küsitlus, kus enamik osalejatest leidis, et kohalikud omavalitsused ei kaitse oma elanikke ülemäärase keskkonnamüra eest, sest neil puudub sellekohane pädevus. Mõningad osalejad soovisid keskkonnamüra vastu võitlemiseks kaasa lüüa Eesti õigusloomes. Üsna üksmeelselt leiti, et keskkonnamüra mõju kohta tervisele on vähe teavet. Keskkonnamürakonverentsi otseülekannet, mida sai vaadata Internetikeskkonnas Tipikas TV vahendusel, jälgis algusest lõpuni 46 inimest. Lühiajalisemaid jälgijaid oli kokku rohkem kui 5000 korral. Arvestades spetsialistide ja elanikkonna suurt huvi keskkonnamüra vastu võib väita, et valdkond on vähetuntud, pakub aga huvi ning alustatut on vaja jätkata. Lähitulevikus soovib MTÜ Ökokratt korraldada koostöös asjaomaste ametkondadega kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidele pädevuskoolituse keskkonnamüra asjus ning valmistuda juba kolmandaks keskkonnamürakonverentsiks.

Ökokratt tänab kõiki keskkonnamürakonverentsi toetajaid, kes aitasid kaasa Eesti elanike, ametnike ja spetsialistide teavitamisele müra mõjust tervisele: SA KIK, AS Tallinna Sadam, Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnaministeerium, Roadservice OÜ, Insinööritoimisto Akukon Oy Eesti fi liaal, ELLE OÜ, Ramboll Eesti AS, Alkranel OÜ, Hendrikson & Ko ning Sennheiser (Coomor Kaubandus OÜ). Kõik konverentsi ettekanded koos lisamaterjalidega on allalaaditavad ning videona jälgitavad MTÜ Ökokratt kodulehel.

Viidatud allikad

1. Janssen, S.A., Eisses, A.R., Pedersen, E. Exposure-response relationships for annoyance by wind turbine noise: a comparison with other stationary sources. In. Proceedings of EURONOISE, Edinburgh, 26–28 October 2009.
2. Pedersen E, Van den Berg F, Bakker R and Bouma J. Response to noise from modern wind farms in the Netherlands. J Acou Soc Am 2009, 126. 634–643.
3. Pedersen, E., Persson Waye, K. Wind turbine – a low level noise source interfering with restoration? Envl Res Letters, 2008, 3 (1), 015002.

Artikli autor on JANE ADLER, MTÜ Ökokratt projektijuht

Artikkel ilmus ajakirjas KESKKONNATEHNIKA 8/2010 LK 31–33

Foto: Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0