Õhu- ja mürasaaste mõju tervisele

Print Friendly, PDF & Email

European Environment Agency avalikustas 8. septembril mahuka õhu- ja mürasaaste ning kliimasaaste mõju tervisele käsitleva raporti  „Healthy environment, healthy lives“.

Raport tugineb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele, kus on analüüsitud inimeste surma ja haiguste põhjusi keskkonnamõjude kontekstis.  Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud –  näiteks kuumalained või kokkupuuted mürgiste kemikaalidega on eurooplaste halbade tervisenäitajate  peamisteks põhjusteks. Raportist selgub ka, et keskkonna vilets kvaliteet põhjustab Euroopas ligi 13% enneaegsetest surmadest.

„Keskkonnaseisundi ja inimeste tervisenäitajate vahel on tugev seos. Igaüks peab mõistma, et oma elukeskkonna eest hoolt kandes ei panusta me vaid ökosüsteemide päästmisse, vaid päästame sõna otseses mõttes ka enda elusid,“ kommenteeris Taimar Ala, Keskkonnaagentuuri juht Eestis.

Õhusaaste on jätkuvalt tervisele suurima mõjuga keskkonnarisk, põhjustades Euroopa Liidus enam kui 400 000 enneaegset surma aastas. Teisele kohale platseerub  mürasaaste 12 000 enneaegse surmaga ja kolmandal kohal on kliimamuutuste tagajärjed-  olulisim neist kuumalained.

Eestis enneaegsete surmade ja müra seoseid ei hinnata, aga hinnatakse mürast tulenevat häiritust- öise liiklusmüra häiritust protsentides ning haigestumiste arvu südame isheemiatõppe. Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb näiteks 12 % Tallinna ja 9,7% Tartu linna elanikel. Öise liiklusmüra poolt on märkimisväärselt häiritud uni 2,5% Tallinna ja 2,6% Tartu linna elanikest ning Eesti põhimaanteede ääres veidi enam kui sajal inimesel.   Eestis varasemalt tehtud teadusuuringud räägivad, et ca 600 enneaegset surma aastas on seotud sisse-hingatavate peenosakestega, seda just südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigestumiste kaudu.

Olulisemad leiud raportist:

*Saaste ja kliimamuutuste osakaal varieerub liikmesriikide kaupa, selge erinevus on Ida ja Lääne -Euroopa vahel. Suurim keskkonnariskidest põhjustatud surmade osakaal on Bosnia ja Hertsegoviinas (27%) ja väikseim Islandil ja Norras (9).  Eestis on  vastav näitaja 12-13%.

*Raportis on välja toodud ka TOP 10 keskkonnast oluliselt mõjutatud haigust, mis põhjustavad kõrge sissetulekuga riikides (sh Eestis) enneaegseid surmasid: vähkkasvajad, südame-veresoonkonna haigused, hingamisteede- ja kopsuhaigused, insult, vaimse tervise, käitumuslikud või neuroloogilised haigused.

* WHO on seadnud õhu puhtuse kriteeriumiks PM2,5 (tahked peenosakesed) aasta keskmiseks sisalduseks õhus kuni 10 μg/m³. 2018. aastal WHO poolt avaldatud õhukvaliteedi raportis vastas vaid kümne riigi õhukvaliteet seatud puhta õhu kriteeriumile, nende hulgas ka Eesti oma. Eesti oli Austraalia, Soome ja Islandi järel neljas. Kõige saastatum õhk on raporti kohaselt Bangladeshis, Pakistanis ja Indias.

*Sotsiaalselt vähemkindlustatud ühiskonnagrupid ning vanemad inimesed kannatavad kolm korda enam ebakvaliteetse keskkonna tõttu. Nad on tihti kokkupuutes oluliselt suurema saastega, müra ja ekstreemsete temperatuuridega, sealjuures varasemad haigused ja terviseriskid võimendavad samuti keskkonnast tulenevate riskide avaldumist.

*Inimesed on pidevalt kokkupuutes mitmete terviseriskidega, tulgu need siis õhust, veest, mürast või kemikaalidest, mis kombineeritult võimenduvad ning põhjustavad tõsiseid tervisehäireid. Enim on ohustatud linnades elavad inimesed, kuna neil on oluliselt vähem võimalust viibida roheluses.

Täispika raporti saad alla laadida siit.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Foto: Ricardo Esquivel / Pexels

close