Kaubalaevade ballastvee puhastamine jätab soovida

Print Friendly, PDF & Email

Eesti teadlased uurisid meie sadamaid külastavate kaubalaevade ballastvett ning leidsid sealt eksootilisi mikroobe. Paljud neist mikroobidest satuvad tõenäoliselt ka Eesti merevette, sest ballastvee puhastusseadmeid kas pole või on nende mikroobe hävitav toime madal.

Uurimistöö tellis Keskkonnaministeerium. Uuriti Eestit külastanud 15 kaubalaeva ballastvees leiduvaid mikroorganisme. Kuigi mikroobide seast leiti nii kahjutuid kui patogeenseid organisme, on teadlaste sõnul olulisim hoopis see, et laevade ballastvee mahutid on osadele mikroorganismidele soodsaks kasvukeskkonnaks. Kui mikroobiderohket ballastvett satub meie rannalähedasse merevette võib see ebasoodsate ilmastikuolude korral ohustada meie suplusvett

TalTechi meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori juhataja Kai Künnis-Beres sõnul oli uuringu eesmärk koguda ballastvee mahutites esinevate mikroorganismide koosluste kohta alusteavet. Tuvastada sooviti nii koosluste mitmekesisust kui ka võimalike patogeenide esinemist. Vaja oli koostada ka ettepanek mikroobsete koosluste järelevalveks ballastvee mahutitest väljapumbatavas ballastvees ning pakkuda lahendusi, mida oleks võimalik hiljem rakendada ballastvett puudutavas järelevalves ja mereseisundi hindamise valdkonna arendamisel.

„Esialgsete andmete põhjal ei saa veel olulisi järeldusi teha. Praegu on juba selge, et ballastveega seotu on keerulisem kui võis projekti alustades arvata,“ märkis Künnis-Beres. Ta täpsustas, et teave on eeskätt oluline ametiasutustele, kelle ülesanne on välja töötada ballastvetes leiduvate mikroobide seire kord ning hinnata laevadele paigaldatavate ballastvee puhastusseadmete töö tõhusust.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on Eesti ühinenud laevade ballastvee rahvusvahelise konventsiooniga, mis keelab puhastamata ballastvett merre lasta. „See on ohtlik, sest just sedaviisi tuuakse ookeanidest ja muudest maailma meredest Eesti vetesse liike ja mikroorganisme, mis võivad ohustada nii meie kohalikku mereelustikku kui inimest,“ selgitas Reisner.

Ballastvee puhastusseadmed ei hävita kõiki mikroorganisme

Läänemeres on praegu teada 140 võõrliiki, kes ei peaks siin elutsema. Neist 14 on Läänemerre sattunud viimase kümne aasta jooksul.
Reisner tõdes, et kuigi ballastvee konventsioon kehtib, on uuringus tuvastatud puhastusseadmete puudulik toime ning vähene mõju mikroobidele on murettekitav. „Puhastusseadmed peaksid hävitama kõik mikroorganismid, kuid nende esialgsete andmete põhjal me seda ei tuvastanud,“ nentis Reisner.  Laevadel kasutatavad ballastvee puhastusseadmed ning vastavad tehnoloogiad saavad enne kasutuselevõttu kinnituse toime tõhususe kohta Rahvusvahelises Merendusorganisatsioonis. Miks tehnoloogiatel on vähene puhastussefekt, vajab Reisneri sõnul täiendavat selgitamist. Kuigi ballastvee mahutitest pärit mikroorganisme leidus ka sadamate akvatooriumis, ei ole leitud, et need mikroorganismid leviks suurtes ja ohtlikes kogustes laevadest kaugemale.

Valminud laevade ballastvee mikroorganismide ja viiruste uuringu tegid TalTechi meresüsteemide instituudi ja TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased Eesti Teadusagentuuri programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 2 raames. Uuringut rahastati 50% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 50% ulatuses Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Erik Mclean / Pexels

close