Eesti on elektroonikaromu kogumises Euroopas esirinnas

Print Friendly, PDF & Email

14. oktoobril tähistati kolmandat korda rahvusvahelist elektroonikaromu ehk elektroonikajäätmete päeva. Selle päeva puhul kutsus Keskkonnaministeerium inimesi elektroonikajäätmeid vähem tekitama ning neid ringlussevõtuks õigesse kohta ära viima.

Maailmas tekkis 2019. aastal elektroonikaromu hinnanguliselt 53,6 miljonit tonni. Arvatakse, et 2030. aastal tekib elektroonikajäätmeid juba 74 miljonit tonni. Suur osa tekkivast elektroonikaromust on tarbeelektroonika – arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid, juhtmed ja televiisorid.

Elektroonikaromu kogumine Eestis kasvab

Keskkonnaagentuuri viimaste andmete kohaselt lasti 2018. aastal Eestis turule 19 122 tonni elektroonikat, mis on 2017. aastaga võrreldes 14% rohkem. Kokku koguti 2018. aastal 10 007 tonni elektroonikaromu ehk 62,6%. Elektroonikajäätmete kogumine Eestis tasapisi kasvab. Näiteks 2018. aastal koguti elektroonikajäätmeid 3,5% võrra rohkem kui 2017. aastal. AS WeeREC hinnangul kasvas kevadel kehtestatud eriolukorra ajal elektroonikajäätmete kogumine umbes 10% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. (Kokku kogutud jäätmete protsendimäär saadakse kalendriaasta jooksul kogutud elektroonikaromu massi jagamisel kolme eelmise aasta jooksul turule lastud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmise massiga aasta kohta.)

Eurostati andmete kohaselt oli Eesti elektroonikaromu kogumismäär 2017. aastal 59,1 %, mis on 8,3% võrra suurem EL riikide keskmisest kogumismäärast (50,8%). Soomes oli elektroonikaromu kogumismäär 53,9% ja Lätis 49,8%.

Elektroonikaromu kogumise eesmärk on tagada elektroonikajäätmete edasine nõuetekohane käitlemine ning vanade seadmete maksimaalne taaskasutamine. Elektroonikajäätmed on otse keskkonda sattudes ohtlikud, kuid samas on neis palju väärtuslikku toorainet mida uuesti ringlusse võtta.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul mängivad elektroonikajäätmete kogumises ja taaskasutuses olulist rolli tarbijad. Oluline on, et vanad kodumasinad ja teised elektroonikaseadmed saaksid nõuetekohaselt kokku kogutud ning jõuaksid sertifitseeritud jäätmekäitlejatele. Elektroonika valimisel tuleks eelistada kvaliteetsemat ja kauakestvamat toodet ning seadme rikki minemise korral tuleks alati proovida esmalt asja parandada.

Peale tarbijate mängivad elektroonikajäätmete kogumisel olulist rolli ka ettevõtted, kes müüvad ja toodavad elektri- ja elektroonikaseadmeid, sh ka valgusteid. Elektroonikaseadmetele kehtib laiendatud tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt peab seadmete maaletooja/tootja tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise, korduskasutamise või nende kõrvaldamise. Nõuete täitmine toimub Eesti tootjavastutusorganisatsioonide kaudu, keda on Eestis kolm: MTÜ EES-Ringlus, MTÜ Eesti Elektroonikaromu ning lampide osas Ekogaisma Eesti OÜ. 

Elektroonikajäätmed saab tasuta ära anda

Elektroonikajäätmeid võetakse vastu tasuta ja piiramatus koguses. Ka siis, kui kauplusest ei osteta uut elektroonikaseadet, võib vana väikese seadme (väikesed kodumasinad, väikesed IT ja kommunikatsiooniseadmed ning lambid ja pirnid) viia suurematesse poodidesse. Elektroonikaromu kogutakse tasuta jäätmejaamades ja kogumispunktides (vt kuhuviia.ee ).

Sageli arvavad tarbijad, et Eestis kokku kogutud elektroonikajäätmed viiakse Euroopa Liidust välja, Aafrikasse või Aasiasse. Tegelikkuses saadeti 2018. aastal 2,5 % kogutud elektroonikaromust käitlemiseks Euroopa Liidust välja, ülejäänud elektroonikajäätmed käideldi Eestis. Valdav enamus elektroonikaromu ümbertöötamisel tekkinud materjalidest läheb ringlusesse.

Eesti tegutseb kaks elektroonikajäätmete käitlustehast WeeRec AS ja Nelitäht OÜ.  Nende tegevuse tulemusena  suunatakse elektroonikaromu lammutamisel tekkinud materjalid (metall, plast, klaas jm) uute toodete valmistamiseks.

Keskkonnameedia

Foto: Curtis Palmer / WikimediaCommons CC BY 2.0

close