Jäätmete kogus ja koostis Eestis 2020. aastal

Print Friendly, PDF & Email

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2019. ja 2020. aastal läbi Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu. Jäätmete sortimisuuringu tulemused aitavad välja selgitada segaolmejäätmete liigilist koostist ning eri jäätmeliikide osakaalu segaolmejäätmetes. Saadud teave võimaldab kontrollida õigusaktides sätestatud nõuete saavutustasemeid ja hinnata jäätmearuandluses esitatavaid andmeid. Samuti saab saadud andmetele tuginedes kavandada edasist jäätmekäitlust.

Segaolmejäätmete sortimisuuring

Segaolmejäätmete sortimisuuring viidi läbi Tallinnas Mustamäe, Kesklinna ja Nõmme linnaosas, Narva ja Rakvere linnas ning Rakvere vallas. Saadud tulemusi võrreldi kahe varasema (2008. ja 2012.a) segaolmejäätmete sortimisuuringu tulemustega.

Võib öelda, et segaolmejäätmete liigiline koostis pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud. Võrreldes 2012.a uuringuga on plasti- ja biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes mõnevõrra suurenenud. Kui 2012. aastal oli biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmetes 48%, siis nüüd 53%. Pakendijäätmete osakaal oli 2012. aastal 29% ja 2020. aastal 32%. Natuke oli suurenenud ka põleva materjali osakaal. Segaolmejäätmetest ligikaudu 87% moodustas põlev jäätmematerjal (2012. aastal 85%). Segaolmejäätmetes sisalduvate pakendijäätme hulgas oli kaalu järgi kõige rohkem plastpakendeid (ligi 50%). Klaaspakendeid oli 20%, paber- ja papppakendeid 23%, metallpakendeid keskmiselt 6% ja puitpakendeid 1%.

Biojäätmetena eristati uuringu käigus köögijäätmeid, aiajäätmeid ja muid biojäätmed (nt toataimed, lillemuld). Köögijäätmed (peamiselt toidujäätmed) moodustasid valdava osa biojäätmetest (keskmiselt 73%). Toidukao ehk raisatud toidu osakaal köögijäätmetes kõikus analüüsitud proovides 20% ja 30% vahel. 

Eelmise uuringuga võrreldes on ligi poole võrra vähenenud elektroonikaromu osakaal, mis moodustas nüüd ligikaudu 1% segaolmejäätmetest (2012.a oli 2%). Suurem osa segaolmejäätmetes sisalduvast elektroonikaromust olid väikesed seadmed (elektrilised mänguasjad, köögiseadmed, väikesed IT ja kommunikatsiooniseadmed). Võrreldes 2012. aasta uuringuga oli märgatavalt suurenenud paberi ja papi sisaldus, seda eelkõige pehmepaberi ning paberi- ja papppakendite arvelt. Paberi ja papijäätmetest moodustas vanapaber ca 28% (2012.a 37%), pehmepaber 29% (2012.a 24%) ning paber- ja papppakend 43% (2012.a 39%). Suurenenud oli ka klaasijäätmete ning tekstiili- ja rõivajäätmete osakaal.

Liigiti kogutud paberi- ja papijäätmete sortimisuuring

Liigiti kogutud paberi- ja papijäätmete sortimisuuring keskendus lahuskogutud vanapaberi liigilise koostise analüüsimisele. Analüüs viidi läbi Tallinnas Lasnamäe, Kesklinna ja Nõmme linnaosas ning Rakvere linnas ja vallas.

Paber- ja papppakendi osakaal oli uuritud jäätmevoos suurem korterelamutega piirkondades (Lasnamäe ja Kesklinn). Piirkondades, kus on rohkem eramaju (Nõmme, Rakvere ja Rakvere vald), oli suurem vanapaberi (eriti ajalehtede ja ajakirjade) osakaal. Võrreldes 2012.a uuringuga on paber- ja papppakendi osakaal suurenenud 45%-lt 52%-ni. Muude konteinerisse mittesobivate jäätmete osakaal (keskmiselt 7%) oli samas suurusjärgus kui 2012. aastal. Muudest konteinerisse mittesobivatest jäätmetest moodustasid suurema osa segaolmejäätmed.

Liigiti kogutud segapakendijäätmete sortimisuuring

Selle uuringu käigus analüüsitud segapakend koguti elanikkonnalt kokku segapakendi kogumiskonteineritega. Uuriti suurlinna kogumissüsteemi ja väljaspool suurlinnu toimivat kogumissüsteemi. 

Uuringu tulemused näitavad, et kogutud segapakendijäätmete liigiline koostis sõltub otseselt sellest, millise konteineriga (eelkõige pakendite sisestamise ava kuju ja suurus) segapakendeid kogutakse. Koostist mõjutavad ka segapakendi kogumiskonteineri kõrval paiknevad muude pakendiliikide konteinerid. Juhul kui segapakendi konteineri kõrval on teised kogumiskonteinerid (nt klaaspakendi või papppakendi konteiner), siis on vastavast materjalist pakendeid segapakendi konteineris vähem. 

Konteineritesse mittesobivate jäätmete osakaal oli uuritud segapakendijäätmetes suhteliselt suur (keskmiselt 28%). Pakendijäätmete konteinerisse visatakse nii segaolmejäätmeid kui ka vanapaberit (ajalehed ja ajakirjad), samuti ehitusjäätmeid. Eestis on piirkondi, kus pakendikonteinereid kasutatakse muudest jäätmetest ( vanapaber, segaolme- ning ehitus- ja lammutusjäätmed) lahtisaamiseks. Vanapaberi suur osakaal segapakendikonteinerites näitab, et nende jäätmete liigiti kogumise süsteem pole piisav. 

Kõige suurema osa (ca 46%) kogutud segapakendist moodustas plastpakend. Järgnesid paber- ja papppakend (ca 27%) ning klaaspakend (ca 21%). Metallpakendi osakaal oli ligikaudu 7%, puitpakendit leidus vaid 0,4%. Võrreldes 2012.a uuringuga on plastpakendi ning paber- ja papppakendi osakaal kogutud segapakendijäätmetes suurenenud vastavalt 3% ja 8%. Klaaspakendi osakaal on jäänud ligikaudu samaks, metall- ja puitpakendi osakaal on vähenenud. Mõnevõrra on vähenenud ka kogumiskonteinerisse visatavate mittesobivate jäätmete osakaal (32%-lt 28%-ni).  

Elektroonikaromu sortimisuuring

Elektroonikaromu sortimisuuring viidi läbi Pääsküla, Rahumäe, Paljassaare ja Tabasalu jäätmejaamas. Jäätmejaamadesse toodud elektroonikaromu koosneb valdavalt suurtest seadmetest (pesumasinad, pliidid, ahjud, külmikud, kliimaseadmed, õliradiaatorid, televiisorid, arvutikuvarid, sülearvutid). Nende osakaal on ca 89% kogutud seadmete üldkaalust. Väikesed seadmed (väikesed kodumasinad, väikesed IT ja kommunikatsiooniseadmed ning lambid ja pirnid) moodustavad aga arvuliselt kõige suurema seadmete kategooria (60%). Uute seadmete osakaal elektroonikaromus oli kaaluliselt keskmiselt 55% ja vanade osakaal 45%. Arvuliselt oli uute seadmete osakaal kõikide, nii suurte kui väikeste seadmete arvestuses, keskmiselt 62% ja vanade seadmete osakaal 38%.

Keskkonnameedia

Foto: Francesco Paggiaro / Pexels

close