Eestis on keskkonnamüra vähem kui mujal Euroopa Liidus

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa Keskkonnaameti  5. märtsil avaldatud aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhjal on Eesti kõige vaiksema keskkonnaga Euroopa Liidu riik.

Aruandest selgub, et Eesti linnapiirkondades elab ligi 23% elanikest aladel, kus aastaringselt on teeliiklusest põhjustatud müratase üle 55 dB, millega oleme EL riikide seas keskmisel tasemel. Seevastu väljaspool tiheasustusalasid elab üle 55 dB aladel vaid 0,5% elanikest, millega oleme EL riikide seas kõige vaiksema keskkonnaga riik.

Uuringu andmed ja järeldused põhinevad 2017. aastal valminud strateegilistel mürakaartidel, mis koostati suuremate linnastute, põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade ja sadamate kohta.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul mõjutab pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu tervikuna. „Keskkonnamüra on Euroopas laialt levinud probleem – vähemalt üks inimene viiest puutub kokku tervisele kahjuliku müratasemega,“ lausus Pruul.

Aruande alusel põhjustab kogu Euroopa Liidus pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga 12 000 enneaegset surma ja 48 000 uut südame isheemiatõve juhtu aastas. Hinnanguliselt on mürast häiritud 22 miljonit inimest ja 6,5 miljonit inimest kannatab krooniliste unehäirete all.

Euroopa Keskkonnaameti aruandes esitatakse hinnang elanike keskkonnamüraga  kokkupuute ja selle mõju kohta, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni  uutel keskkonnamüra suunistel Euroopa regioonis. Aruandes kirjeldatakse ka müra mõju bioloogilisele mitmekesisusele, mis on seni vähe tähelepanu saanud. Müra põhjustab maa- ja mereelustikul paljunemisprobleeme, suurenenud suremusriski ja ebanormaalset rännet, mille tulemuseks on asustustiheduse vähenemine.

Euroopa Keskkonnaamet 5.märtsil avaldatud aruanne inglise keeles: “Environmental noise in Europe — 2020” EEA Report No 22/20191994-2019

Allikas Keskkonnaministeerium

Foto: Benowitsch / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0

close