TalTeci magistrant katsetab kaevandusjäätmetest uue materjali tootmist

Print Friendly, PDF & Email

TalTechi geoloogia instituudi tehnik, maapõueressursside magistriõpilane Aleks Strazdin lõi idufirma, mis tegeleb kaevandusjäätmete taaskasutamisega. Kaevandusjäätmete ümbertöötamisel saadavat tahket materjali saaks kasutada ehituses, mööbli valmistamisel ja mujal tootmises.

TalTeci magistrant tegeleb kaevandusjäätmete taaskasutamisega
Aleks Strazdin. Foto: TalTech

Aleks Strazdin sai kaevandusjäätmete taaskasutamise idee mitu aastat tagasi, kui tal õnnestus näha kaltsiumkarbonaadist ja plastist valmistatud paberit. “See oli Hiinas valmistatud paber, milles oli kaltsiumkarbonaati umbes 80%, ülejäänu oli plast. Hakkasin mõtlema, et miks mitte teha Eestis midagi sarnast. Aga et olla rohesõbralik ja võimalikult palju taaskasutada, otsustasin peale taaskasutatud plasti kasutada ka kaevandusjäätmeid,” rääkis noormees.

Strazdin kutsus kampa oma venna, kellega koostöös sündis idufirma R.P.C (Rock.Plastic.Composite).  “Kui mina tegelen reaalselt uue materjali väljatöötamisega, siis venna hooleks on logistika planeerimine ja müük,” kinnitas Aleks Strazdin. Praegu on materjalid veel loomis- ja katsetamisjärgus. “Lihtsalt öelduna segame me prügiplasti ja kaevandusjäätmed kokku ning saame uue materjali. Seejärel testime saadud materjali mehaanilisi omadusi – painduvust, survet, kõvadust,” selgitas Strazdin, kelle sõnul on esimesed materjalid juba läbi proovitud ja ideel on jumet. Loomulikult ei taha idee autor kogustest ja täpsetest vahekordadest veel rääkida. Asi on uus ja noored leiutajad kaitsevad oma ärisaladust.

Mida mõista kaevandusjäätmete all? Aleks Strazdin selgitab, et kaevandatud põlevkivi rikastamisel tekib lubjakivi, mis kuhjatakse puistangutesse. Osast sellest lubjakivist toodetakse killustikku, kuid materjali kehva kvaliteedi tõttu jääb enamik sellest siiski kasutamata. Strazdini sõnul võiks seda kasutada muuks otstarbeks. Kaevandusjäätmeid tekib ka lubjakivist killustiku tootmisel. Lubjakivi purustamise ja sõelumise käigus tekib peenike tolm ja puru, millele kasutust tihti ei leita. Meie idee ongi eri allikatest saadud kaevandusjääke maksimaalselt ära kasutada. Ümbertöötamise tulemusel saaks uut tooret kasutada nii ehitus-, mööbli- kui pakenditööstuses.

Jumpstarter oli heaks hüppelauaks

Oma idee, mis pakkus huvi ka Tallinna Tehnikaülikoolile, sidus Aleks Strazdin magistritööga. Ülikool tegi ka ettepaneku osaleda selleaastases EIT Jumpstarteri programmis, mis on mõeldud Lõuna- ja Kesk-Euroopa innovatsiooni ning ettevõtluse edendamiseks. Kui Strazdinil tekkis kevadel võimalus oma ideega programmi kandideerida, võttis ta põneva väljakutse kohe vastu.

“Tegemist on võistlusega, mis natuke sarnaneb meie “Ajujahile,” selgitas Aleks Strazdin. “Mastaabid on aga palju suuremad. Programmis on kuus valdkonda: tervishoid, põllumajandus, töötlev tööstus, energeetika, linnaliiklus ja tooraine. Viimasesse gruppi kuuluski meie idee. Kõigepealt valiti programmis osalema umbes 500 ideed. Sellele järgnes esimene voor, kus rahvusvaheliste kogemustega eksperdid rääkisid äri alustamisest, selle käimashoidmisest ja ette tulla võivatest raskustest. Kõiki ideid analüüsiti, anti nõu ja soovitusi edasiminekuks,” kirjeldas noor ettevõtja programmi esimest etappi.

Strazdinil õnnestus pääseda ka teise ja kolmandasse vooru, kus käis töö gruppides ja arendati juba isiklikke ärimudeleid. Uks finaali jäi paraku suletuks. Kuid arvestades konkurentsi, ei ole põhjust pikalt põdeda. Seda enam, et finaalis oli tegemist juba võistlusega, kus koolitusi enam ei toimunud. “Nii et ehkki võidurahast jäime ilma, saime intellektuaalse auhinna siiski kätte,” naeris noormees. “Saime programmist kätte kogu know-how, mis võtta andis ja lisaks kõvasti indu juurde oma asja edasi ajada,” lisas Strazdin.

Mitte ainult IT

Kuigi idufirmade tegevust seostatakse pigem IT-valdkonnaga, on Strazdin seda meelt, et tõusuteel on hoopis need sektorid, kes arendavad käega katsutavat asja. “Olen viimasel ajal startuppidel ja investeerimisel silma peal hoidnud. Minu hinnangul on äppide ja programmide esimene ahhaa efekt hakanud kaduma, huvi on läinud füüsilisele tootele,” leiab ettevõtlik noormees. Ta on oma idufirma potentsiaalis kindel, sest maapõueressursside valdkond pakub kuhjaga avastamis- ja arenguruumi. “Eestis on tohutult maavarasid, tuleb ainult leida võimalus, kuidas neist saada maksimum. Käisin kunagi Portugalis ühes inseneriettevõttes, kus leiutati uus materjal – marmor liideti korgitammega. Sellest sai Portugali Nokia, miks siis mitte katsetada meie oma lubjakivi ja puitu kombineerida,” pakkus Aleks välja mõtte.

Strazdini on saanud kontakti ka Eestis tegutseva ettevõttega, kes toodab ehitusmaterjali ainult plastist ja turgu on sellele piisavalt. See annab Strazdinile usu, et kasutajaid leidub ka nende idufirmas arendatavale materjalile. “Roheline mõtlemine on trendikas. Paljud ehitusmaterjalide tootjad otsivad võimalusi keskkonnahoiuks ja toormena maavara asemel jäätmete kasutamiseks. Võtame kasvõi tänavavalgustusposti – miks kasutada selle valmistamiseks kaevandamisel saadavat metalli, kui lambiposti saaks teha ka taaskasutatud materjalidest.”

Hiljuti sai Aleks häid uudiseid: tema idufirma R.P.C idee toota kaevandusjäätmetest ja prügiplastist uut komposiitmaterjali jõudis Ajujahil Top 100 pitch vooru, kust žürii valib pärast kõigi äriideede ärakuulamist välja 30 parimat ideed ja meeskonda, kes pääsevad järgmisesse vooru ehk Ajujahi arenguprogrammi. Aleksiga koos pääses saja parima hulka veel üks geoloogia instituudiga seotud meeskond, kelle idee – toota keskkonnareostuse likvideerimiseks mõeldud turbapatju, autor on praegu veel gümnaasiumis õppiv Henri Pihelgas.

Aleks Strazdin soovitab kõigil, kel uus äriidee mõttes mõlgub, otsida mõni programm oma idee testimiseks ja arendamiseks. “Tegelikult on neid päris palju: Prototron, Ajujaht, Jumpstarter, STARTERTallinn, STARTERTartu. Selliseid programme tasuks kindlasti noortel otsida ja neis julgesti osaleda. Praegu on nii Eestis kui Euroopas väga häid programme, mis aitavad äriideed ellu viia,” julgustas ta noori oma unistusi teoks tegema.

Allikas ja foto: TalTechi geoloogia instituut

Esifoto: Ilme Parik / Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0

close