Eestis on käimas neli maavarade uuringut

Print Friendly, PDF & Email

Eestis on käimas neli uuringut, mis keskenduvad meie maavarade potentsiaali täpsemale kaardistamisele. Ligi kolm aastat kestvad uuringud viivad läbi Tartu Ülikooli ja TalTechi teadlased ResTA programmi raames. Peamine eesmärk on maapõueressursside kvaliteedi kohta täpsema teabe kogumine ning maavarade ümbertöötlemiseks võimalike komplekssete tehnoloogiate uurimine. Eesti Teadusagentuur toetab uuringute läbiviimist 2,7 mln euroga.

Infotehnoloogia ja rohemajanduse kiire areng maailmas on kasvatanud vajadust paljude keemiliste elementide osas, mille järele veel paarkümmend aastat tagasi suurem nõudlus puudus. Viimaste aastakümnetega on oluliselt täpsustunud maavarade geokeemilised uuringumeetodid. Käimasolevad tööd hõlmavad uute puursüdamike uuringuid, varasemate uuringute andmestiku kontrollimist ning seniste geoloogiaalaste teadmiste süstematiseerimist. Sellisel tasemel maapõueuuringuid ei ole Eestis pikka aega tehtud. Uuringuid tutvustati 2. oktoobril Rakveres toimunud infopäeval.

Graptoliitargilliidi potentsiaal vanaadiumi toormena

Graptoliitargilliit on perspektiivseks vanaadiumi toormeks. Nõudlus vanaadiumi järele kasvab, sest vanaadiumi sisaldavad akud sobivad taastuvenergia salvestamiseks. Et välja selgitada milline on graptoliitargilliidi potentsiaal vanaadiumi toormena ja analüüsida vanaadiumi eraldamiseks sobivaid tehnoloogiaid, viiakse läbi kombineeritud geokeemiline, mineraloogiline ja geoloogiline uuring. Uuring „Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad“ lõpeb 2023. aasta veebruaris.

Haruldaste muldmetallide sisaldus Eesti karbifosforiidis

Haruldased muldmetallid (Rare Earth Elements) on Euroopa Liidus liigitatud kriitilisteks maavaradeks mille järgi on kõrge nõudlus töötlevas- ja elektroonikatööstuses (sh taastuvenergeetikas) ning millel on kõrge varustuskindluse risk. Kuigi settelisi fosforiite täna teadaolevalt haruldaste muldmetallide tootmiseks ei kasutata ja vastav eraldamise tehnoloogia puudub, loetakse fosforiite potentsiaalseks haruldaste muldmetallide toormeks. Eesti karbifosforiidis on varasemate uuringutega tuvastatud kõrgenenud haruldaste muldmetallide sisaldused, mille jaotumist ja eraldamisvõimalusi ei ole varem süstemaatiliselt uuritud.

Uuringu „Haruldaste muldmetallide sisaldused ja jaotumine Eesti karbifosforiidis: kontrollivad mehhanismid ja eraldamisvõimalused“ eesmärk on selgitada haruldaste muldmetallide sisaldus ja jaotumine erinevates karbifosforiidi leiukohtades ning uurida haruldaste muldmetallide paiknemist ja geokeemilist sidustumist kodade ja autigeensete fosfaadimugulate struktuuris ja nende jaotumist kontrollivaid geoloogilisi tegureid. Projekt kestab kuni 2023. aasta märtsini.  

Tehnoloogiliselt kriitiliste metallide varude hindamine

Projekti „Potentsiaalselt kasulikud komponendid ja maagistumise genees Eelkambriumi kivimite polümetalse maagistumise ilmingutes“ eesmärk on selgitada Eesti aluskorra sellel lasuvate settekivimikihtide sulfiidse maagistumisega seotud polümetallide leviku seaduspärasusi ja maagistumise võimalikku geneesi. Uuring keskendub kahele aluskorra polümetalse maagistumise seisukohalt kõrgeima potentsiaaliga piirkonnale: Haljala-Uljaste aluskorra Zn-Pb sulfiidse maagistumise ilmingutele ja Jõhvi vööndi magnetiitkvartsiidiga seonduva Mn-Cu-Mo-(Ag) mineralisatsiooni geoloogilis-geokeemilise olemuse selgitamisele.

Analüüsides sulfiididega kaasnevate jälgelementide koostist ning fluidisuletiste omadusi selgitatakse, kas aluskorra maagistumine võib olla seotud Kaledoonia etapi hüdrotermaalsete episoodiga või varasema moondega, nagu on varasemates töödes oletatud. Töö on oluline tehnoloogiliselt kriitiliste metallide varude hindamiseks ja nende kasutamispotentsiaali väljaselgitamiseks Eesti maapõues. Uuring kestab 2020. aasta novembrini.

Eesti karbifosforiidi kvaliteet ja omadused potentsiaalse fosfori ning haruldaste muldmetallide toormena

Nii haruldased muldmetallid kui fosfor kuuluvad Euroopa kriitiliste toormete nimekirja, mis tingib vajaduse uute ressursside leidmiseks, kasutuselevõtuks ja vastavateks uuringuteks. Eesti karbifosforiidid on Euroopa suurimaks teadaolevaks fosforiidi ressursiks, samuti leidub nendes kõrgendatud kontsentratsioonides haruldasi muldmetalle. Fosforiidi väärindamise perspektiivis on kriitiliseks uute fosforhappe ja fosforväetiste tootmise tehnoloogiate arendamine, et leida võimalikud sobivad, uudsed ja keskkonnasäästlikud lahendused kõrge kvaliteediga lõppsaaduste saamiseks. Integreeritud geoloogilistele ja mineraloogilistele meetoditele, maavara geometallurgilisele analüüsile ja tehnoloogilistele katsetele tugineva uuringu  „Eesti karbifosforiidi kvaliteet ja omadused potentsiaalse fosfori ning haruldaste muldmetallide toormena ja selle komplekssed ümbertöötlemistehnoloogiad“ eesmärk on selgitada karbifosforiitide toormetüüpide klassifitseerimise võimalusi lähtudes fosfori ja haruldaste muldmetallide sisaldustest, interpreteerida vastavate toormetüüpide levikut ning analüüsida sellise toorme potentsiaalseid töötlemistehnoloogiaid. Uuring kestab 2023. aasta märtsini.

Keskkonnameedia

Foto: ThisIsEngineering / Pexels

Vt ka Diktüoneemakilt – Eesti tulevikumaavara

close