Mesi sisaldab pestitsiidide jääke

Print Friendly, PDF & Email

Risto Raimets kaitses  26. septembril Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekirja teemal „Sünteetiliste ja bioloogiliste pestitsiidide mõjud meemesilastele ja kimalastele. Effects of synthetic and biological pesticide exposure on honey bees and bumble bees“. Töös uuriti, kas ja millises koguses esineb pestitsiidide jääke erineva põllumajandusintensiivsusega aladelt kogutud mesindussaadustes ning kuidas mõjutavad pestitsiidide jäägid mesilasi.  

Doktoritöö jaoks kogutud proovidest leiti 17 erinevat pestitsiidi (keemilise taimekaitsevahendi) jääki. Risto Raimetsa sõnul puudus samas korrelatsioon maakasutuse tüübi, taimeliikide ja leitud pestitsiidijääkide vahel. Raimets pidas tähelepanuväärseks, et kuigi rapsi õietolm moodustas märkimisväärse osa kogutud meeproovidest, puudus sellel korrelatsioon leitud pestitsiidijääkidega. Herbitsiidide (kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede tõrjeks) jääke sisaldasid analüüsitud meeproovid vaid väikestes kogustes.

Katsetulemused näitasid, et mesilasemade arengut mõjutavad ka pestitsiidide jääkide väikesed doosid. Esmakordselt näitasid mesilasemadega tehtud katsed insektitsiid taufluvalinaadi ja fungitsiid tebukonasooli segu korral ainete toksilisuse vähenemist. Samas näitasid katsed kimalastega, et kombineerides teistsuguseid insektitsiide ja fungitsiide võib segu toksilisus hoopis tõusta.

Põllumajandusuuringute Keskus viib alates 2007. aastast Eestis läbi pestitsiidide kasutuskoormuse uuringut. Andmeid pestitsiidide kasutamise kohta kogutakse igal aastal ligi 120 seireettevõttest. Uuringu andmetel on Eestis pestitsiidide kasutamine perioodil 2007–2016 järjest suurenenud. Kõige rohkem kasutatakse Eestis pestitsiide teravilja, rapsi ja põldherne kasvatamisel. Näiteks kasvatati 2016. aastal seireettevõtetes teravilja, rapsi ja põldhernest kokku 72%-l põllumajandusmaast, pestitsiididega pritsitud pinnast moodustasid eespool nimetatud kultuurid kokku 97%. Pestitsiidide kasutamise suurenemisega säilib ka oht, et pinna- ja põhjavee saastumine võib suureneda, see omakorda võib ohustada mullakeskkonda ja mõjuda elurikkusele pärssivalt.

Risto Raimetsa Doktoritöö avalik kaitsmine toimus Maaülikoolis 26. septembril. Doktoritöö juhendajad olid professor Marika Mänd ja vanemteadur Reet Karise ning oponent oli dr. Dennis van Engelsdorp (University of Maryland, USA).

Keskkonnameedia

Foto: Pexels

close