Energiasäästlik hoone sünnib terviklahenduste kaudu

Print Friendly, PDF & Email

Kas väikese energiakuluga hoone ehitamiseks piisab paksemast soojustusest? Või aitab energiat ja seega ka raha säästa hoopis mingi nutikas küttelahendus? Ventilatsiooniga peaks vist ka midagi ette võtma? Sedalaadi küsimusi on tõenäoliselt endalt küsinud peaaegu igaüks, kes majaehitust plaaninud on.

Halb uudis on see, et väikese energiakuluga hoone kavandamisel ei piisa keskendumisest mõne üksiku omaduse arendamisele. Kui aga kõikidele omadustele vajalikul määral tähelepanu pöörata, on võimalik hoone hilisemad kasutuskulud mitu korda väiksemaks saada küll.

Piiretest

Hoone seinad, katus ja põrand peavad enesest mõista olema ehitatud kvaliteetselt, tuuletihedad ja korralikult sooja pidama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et iga järgmine soojuspidavust suurendav kiht mõjutab soojakadu järjest vähem. Tuleb arvestada, et hoone energiakulu on seda väiksem, mida vähem on köetava ruumi kohta välispinda. Seda eesmärki täidab kõige paremini lihtsa väliskujuga, nt kuubikujuline hoone.

Piirete soojuspidavust mõjutab olulisel määral akende osakaal. Ehkki tänapäeval pakutakse vägagi korraliku soojuspidavusega aknalahendusi, jäävad need korralikust seinast ikkagi mitu korda energiakulukamaks. Teisest küljest pääseb koos päikesekiirtega akende kaudu tuppa tasuta vabaenergiat, järelikult tuleb nende asukohta ja suurust hoolikalt valida. Akende pindala peab olema piisav, et hoonesse valgust ja sügisest kevadeni ka võimalikult palju soojust pääseks. Ülemäärane aknapind raiskab aga kütteperioodil tarbetult energiat, suvel pääseb aga sisse üleliigset soojust ning ruume tuleb halvemal juhul konditsioneeriga jahutada.

Ventilatsioon

Praktika näitab, et hoonete planeerimisel kiputakse ventilatsioonile vähe tähelepanu pöörama, lootes „loomuliku“ õhuvahetuse peale. Varem võis seda tõesti teha, sest hoonetarindid olid ebatihedad. Nii pääses värske õhk küll tuppa, ent energiakulu oli suur. Tänapäevaste hoonete piirded ehitatakse tihedaks, õhk juhitamatult neis ei liigu ning kindlasti tuleb valida õhuvahetust tagav tehniline lahendus. Õhuvahetuse intensiivsus peab vastama hoones tekkivate saasteainete kogusele, seega peab kvaliteetne ventilatsioon olema paindlikult juhitav. Arvestades seda, et õhuvahetusel ruumi antav välisõhk soojeneb toatemperatuurini ning energia juhitakse seejärel koos saastunud õhuga hoonest välja, on ventilatsioon päris arvestatav energiakulu komponent. Seetõttu on oluline valida selline ventilatsioonilahendus, mis võimaldab hoonest väljajuhitavas õhus olev energia kinni püüda ja hoonesse tagasi juhtida. Tehnilised lahendused on selleks olemas.

Küttesüsteem

 Minult on tihti küsitud, milline on ikkagi kõige õigem küttelahendus. Kuivõrd ühest vastust sellele küsimusele pole, tavatsen seepeale vastu küsida, et kui oleks olemas üks ja ideaalne küttelahendus, miks siis muud lahendused elujõulisena püsivad? Igal küttelahendusel on oma tugevad ja nõrgad küljed, olgu nendeks siis kasutamismugavus või maksumus. Hoonele tuleb valida selline küttelahendus, mis sellele kõige paremini sobib. Keskkonna seisukohast on oluline, kas kasutatakse fossiilset või taastuvat energiat. Energiakulu poolest on aga ülioluline, et kütmine oleks võimalikult hästi automatiseeritud ja paindlikult juhitav. Eespool oli juttu, et akendest sissepaistev päike annab ruumidesse tasuta lisaenergiat. Sama teevad ka hoones kasutatavad seadmed ning tegutsevad inimesedki. Selleks, et see energia tõhusaimal moel kasutatud saaks, peab hoone küttesüsteem suutma kiiresti reageerida ja kohe samavõrra vähendama ruumidesse antava kütteenergia hulka. Teine oluline automatiseeritusest tulenev säästuvõimalus on kütterežiimi juhtimine sõltuvalt ajast ja hoone kasutamisest.

Kokkuvõtteks

Energiasäästliku hoone rajamine algab põhjalikust eeltööst ja hoone läbimõeldud projekteerimisest. Hoone peab sobituma hästi oma asukohta, võimaldades maksimaalselt ära kasutada päikesesoojust ja -valgust, ent vältima suvist ülekütmist. Hoone piirded peavad olema nii soojuspidavad, et kaod oleksid võimalikult väikesed, ent ehituskulud ülemäära suureks ei läheks. Hoone ventilatsioonisüsteem peab tagama kõigi ruumide varustamise värske õhuga, kuid samal ajal võimaldama energia tõhusat taaskasutamist. Hoonel peab olema küttesüsteem, mis suudab paindlikult kompenseerida välispiirete jahtumise ja õhuvahetusega kaasnevat energiakulu ning samal ajal arvesse võtta muude energiaallikate mõju. Energiasäästlik on hoone, mis kavandatakse ja ehitatakse eri komponentide tõhusat koostööd arvestades.

Artikli autor on TOOMAS RÄHMONEN, TERMOPILT OÜ, diplomeeritud energiaaudiitor

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 5/2010, lk 30–31

Foto: Vecislavas Popa / Pexels

close