Jäätmete äravedu on eeskujulikult korraldatud 27 kohalikus omavalitsuses

Print Friendly, PDF & Email

Kohalikel omavalitsustel on oluline roll jäätmete liigiti kogumise korraldamisel. Selle kaudu aitavad omavalitsused täita jäätmete ringlussevõtu eesmärke Eestis. Et hinnata, kas ja kuidas on kohalikes omavalitsustes (KOV) korraldatud jäätmete äravedu, analüüsis Keskkonnaamet nende jäätmehoolduseeskirju ja jäätmeveohankeid.

Korraldatud jäätmevedu tähendab segaolmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate ning suurjäätmete vedu. Jäätmeseadus kohustab üle 1500 elanikuga kohalikku omavalitsust korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajaduse korral ka liigiti kogutud jäätmete äravedu.

Järjest enam kohalikke omavalitsusi on teinud pingutusi laiapõhjalisemalt korraldatud olmejäätmete veo nimel. Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Katrin Kaare sõnul tuleb kohalikel omavalitsustel jätkata sihipärast tööd, et suuremale osale Eesti elanikkonnast oleks võimaldatud rohkemate liigiti kogutud jäätmete äravedu.

Kui kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sätestab, kuidas omavalitsuses jäätmeid liigiti koguma peaks ning millised jäätmed tuleb elanikel ise jäätmejaama viia, siis ülevaate tegelikust olukorrast annavad KOVide korraldatud jäätmeveohanked.

Segaolmejäätmete äraveo on korraldanud kõik sellise kohustusega omavalitsused. 2020. aastal on 14 omavalituses jäätmehoolduseeskirja kohaselt korraldatud vaid segaolmejäätmete vedu. 2019. aastal oli selliseid KOVe 16. Suurenenud on nende KOVide hulk, kus jäätmehoolduseeskirjaga nähakse ette ka teiste olmejäätmeliikide (vanapaber, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed ja pakend) äravedu.

Jäätmehoolduseeskirjad erinevad sageli tegelikult korraldatud jäätmeveost

Vaatamata sellele, et jäätmehoolduseeskirjade järgi kavandatakse peale segaolmejäätmete äraveo korraldada ka teiste jäätmeliikide äravedu, on paljudes KOVides jäetud need lisateenused hankimata. „Ideaalis peab hanke korraldama vastavalt jäätmehoolduseeskirjale, kuid päriselus seda alati ei tehta,“ ütles Katrin Kaare.

Kui jäätmehoolduseeskirja järgi saab kodu juures ära anda vanapaberit 64 KOVis, siis tegelikkuses ainult 56-s. Köögi- ja sööklajäätmed peaks jäätmehoolduseeskirja järgi saama ära anda 49 KOVis, vastavad hanked on aga korraldatud ainult 44-s. Suurjäätmete kohta on need arvud vastavalt 35 ja 28 ning pakendite puhul 19 ja 16. 2020. aastal on Eestis endiselt 17 sellist omavalitsust, mille elanikel on tegelikult võimalik koduväravas ära anda vaid segaolmejäätmeid.

Olukord on siiski võrreldes eelmise aasta jaanuarikuuga paranenud, üha suurem arv KOVe korraldab peale segaolmejäätmete ka teiste olmes tekkinud jäätmeliikide äravedu. Kõige suurem muutus on toimunud biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning vanapaberi äraveos. Veidi on suurenenud ka nende KOVide hulk, kus on korraldatud ka pakendi- ja suurjäätmete äravedu.

Eeskujulikud omavalitsused (34,6% KOVdest), kus korraldatud jäätmeveoga on peale segaolmejäätmete, vanapaberi ja biolagunevate jäätmetele hõlmatud ka suurjäätmed ja/või pakendijäätmed, on 2020. aastal:

  • Harjumaa – Harku vald, Viimsi vald, Rae vald, Saue vald, Kuusalu vald, Saku vald, Maardu linn, Keila vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Tallinn, Raasiku vald
  • Hiiumaa – Hiiumaa vald
  • Ida-Virumaa – Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Loksa linn, Lüganuse vald
  • Jõgevamaa – Põltsamaa vald
  • Läänemaa – Haapsalu linn
  • Lääne-Virumaa – Viru-Nigula vald
  • Raplamaa – Märjamaa vald, Rapla vald, Kehtna vald
  • Saaremaa – Muhu vald, Saaremaa vald
  • Viljandimaa – Mulgi vald

Üldjuhul on liigiti kogutud jäätmete üleandmine korraldatud kortermajade elanikele (tavapäraselt alates 10st korterist).

21,5% kohalikest omavalitsustest on korraldatud üksnes segaolmejäätmete vedu. Need omavalitused on alljärgnevad (andmetes ei kajastu Kihnu, Ruhnu ja Vormsi saartel asuvad omavalitsused, kuna nende elanike arv alla 1500):

  • Harjumaa – Lääne-Harju vald
  • Ida-Virumaa – Alutaguse vald
  • Jõgevamaa – Mustvee vald
  • Järvamaa – Türi vald
  • Lääne-Virumaa – Haljala vald, Väike-Maarja vald, Kadrina vald, Rakvere vald
  • Põlvamaa – Räpina vald
  • Pärnumaa – Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald
  • Tartumaa – Peipsiääre vald, Luunja vald, Kastre vald
  • Võrumaa – Võru vald, Rõuge vald, Setomaa vald

Allikas: Keskkonnaamet

Foto: Keskkonnameedia

close