Kalajäätmetest kompostid sobivad taimede saagikuse suurendamiseks

Print Friendly, PDF & Email

Marge Lanno kaitses aprilli lõpus Eesti Maaülikoolis doktoritöö “Biojäätmete kompostimine ringmajanduse tingimustes. Biowaste composting in the framework of a circular economy” millest selgub, et kalajäätmetest kompostid sisaldasid enim taimedele kergesti kättesaadavat fosforit. 

Kompostimine võimaldab biojäätmeid stabiliseerida, muutes need orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks. Komposti kvaliteedi määrab väetusainete hulk ning ohutus- ja hügieeniparameetrite vastavus piirväärtustele, kuid tähelepanuta on jäänud fosfori kättesaadavus ja humiinainete sisaldus, mis annab olulist teavet komposti lisaväärtuse ja kasutamise kohta.

Uurimistöö eesmärk oli anda suuniseid seni vähe kasutust leidnud kala kaaspüügi väärindamiseks kompostimise teel jäätmete tekkekohal. Lisaks sooviti võrrelda erinevatest lähtematerjalidest valmistatud komposte fosforivormide ja humiinainete sisalduse alusel. Kompostimisel saavutati loomsete kõrvalsaaduste hügieniseerimiseks vajalik temperatuur (1 tund > 70 °C).

Eri koostisega kompostides varieerub nii fosfori sisaldus kui fosfori vormide suhteline jaotus, mis mõjutab selle kättesaadavust taimedele. Kalajäätmetest kompostid (kalakompostid) sisaldasid enim taimedele kergesti kättesaadavat fosforit (6,90–7,75 g P/kg KA, suhteline osakaal üldfosforist 57–66%). Kõik kompostid sisaldasid humiinaineid, sh humiinhappeid (HA) ja fulvohappeid (FA), kuid nende kontsentratsioon, omadused ja suhteline jaotus sõltusid kompostitavast materjalist.

Suurim HA/FA suhe, mis kirjeldab kompostitava materjali humifitseerumisastet, oli hobusesõnniku kompostis (7,88), madalaim kanajäätmete kompostis (1,42). Fluorestsentsi ergastus-emissioonispektrid (EEM) viitasid sarnasusele erinevate kompostide fulvohapetes, suuremad erinevused olid humiinhapete jälgedes.

Doktoritöös toodi kalajäätmete näitel välja seni alakasutatud väikeste jäätmevoogude potentsiaal bioringmajanduses. Sellised jäätmed saab tekkekohas hõlpsasti muuta kõrge kvaliteediga kompostiks, mida saab kasutada mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste parandamiseks ning taimede saagikuse suurendamiseks. Täiendavate kvaliteediparameetrite esitamine võimaldaks paremini hinnata ja esile tuua komposti kasulikku mõju ja eesmärgikohast rakendamist.

Marge Lanno kaitses filosoofiadoktori väitekirja 28. aprillil. Doktoritöö juhendajad olid kaasprofessor Merrit Shanskiy, professor Mait Kriipsalu ja teadur Anu Kisand ning oponent dr Jacques G. Fuchs (Research Institute of Organic Agriculture (FiBL), Šveits). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Allikas: Eesti Maaülikool

Foto: Pexels / Greta Hoffman