Sel aastal toimus Maailmakoristus 165 riigis

Print Friendly, PDF & Email

Üleilmne Maailmakoristus toimus sel aastal kolmandat korda. Hoolimata Covid-19 piirangutest osales Maailmakoristuspäeval ca 11 miljonit inimest 165st riigist, Eestis oli osalejaid üle 30 000.

Eestlaste algatatud Maailmakoristus on kaasanud miljoneid inimesi. 2018. aastal võttis maailmakoristusest osa 17,6 miljonit inimest 157-st riigist, 2019. aastal 21,2 miljonit inimest 180-st riigist. Sel aastal oli õige rohkem osalejaid Indoneesias, USA-s, Mehhikos, Indias, Filipiinidel, Lätis, Hiinas ja Itaalias.

“See, et maailmakoristus sel aastal toimus, oli üks suur ime. Aga me tegime selle ära,” rääkis rahvusvahelise Maailmakoristupäeva üks eestvedajatest ja seda koordineeriva organisatsiooni Let’s Do It World tegevjuht Anneli Ohvril. Seoses viirusega tuli eestvedajatel leida paindlikud viisid, kuidas kutsuda inimesed turvaliselt koristama. “Näiteks oli paljudes riikides kehtestatud ülempiir avalikul üritusel osalejate arvule. Seetõttu eelistasid inimesed välja minna hoopis üksi või vaid koos pereliikmetega. Kokkuvõttes võib tegelik koristajate arv olla kordades suurem ametlikust, sest individuaalselt tihti ennast kirja ei pandud. Samas näitas individuaalsete koristajate suur osakaal seda, et inimesed üha enam võtavad isikliku vastutuse keskkonnas toimuva üle,“ ütles Ohvril.

Let’s Do It World president Heidi Solba sõnul oli globaalsest olukorrast tulenevalt sel aastal Maailmakoristuse organiseerimine keerukam. Otsus üritus korraldada sündis alles juuni lõpus. Maailmakoristuse korraldamiseks varasematel aastatel kulunud 9 kuu asemel saadi nüüd hakkama kolme kuuga.

Peatähelepanu pöörati suitsukonireostusele

Tänavu oli Maailmakoristuse peatähelepanu suitsukonikonireostusel. Igal aastal jõuab loodusesse enam kui 4 triljonit suitsukoni, mis mürgitavad vett ja tapavad elusloodust. “Näiteks Iraanis koristati sigaretikonisid Teherani peatänaval, mis on oma 17 kilomeetriga Aasia üks pikimaid. Samuti räägiti sigaretikonidest Indias, kus otsitakse aktiivselt võimalusi sigaretikonide kokkukorjamiseks ja turvaliseks ümbertöötlemiseks, “ rääkis Ohvril. Sel aastal tuli Maailmakoristusel osalejatel rinda pista uue prügiliigiga – ühekordsete maskidega.

Maailmakoristuspäeval osalesid ka mitmed riigipead, teiste hulgas Eesti peaminister Jüri Ratas ja president Kersti Kaljulaid, kes juhtisid tähelepanu sigaretikoni probleemile, sama tegi Monaco prints Albert oma perega kodulinnas. Belgia peaminister Sophie Wilmes osales Rhode-Saint-Genese koristusaktsioonil ning Greta Thurnberg võttis osa Friday’s For Future Rootsi koristusest.

Ka Eestis keskenduti taas sigaretikonireostusele. Kokku osales umbes 30 000 inimest, kes korjasid 1,62 miljonit sigaretikoni ning 250 000 liitrit muud prügi. Teiste hulgas osales Maailmakoristuspäeval 5704 mudilast 132st lasteaiast ja 21 579 õpilast 211st koolist.

Maailmakoristuspäev oli ÜRO kestliku arengu eesmärkide nädala (UN SDG Action Week) avaürituseks, selle päeva raames lansseeris  UNESCO uue keskkonnaharidusprogrammi #TrashHack.

Tegemist on maailma suurima kodanikualgatusega, mis on sündinud Eestis. Maailmakoristust korraldab mittetulundusühing Let’s Do It World, mille liikmesorganisatsioonid asuvad 150s riigis ning mille peakorter asub Eestis. Kogu liikumist juhivad Eesti inimesed. Maailmakoristuspäeva kampaaniat Eestis ja teadlikkuse tõstmist sigaretikonidest toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üleilmset koordineerimist toetas Eesti Vabariigi Valitsus ja Tallinna Linnavalitsus.

Let’s Do It World koostööpartnerid on ÜRO Keskkonnaprogramm, ÜRO Arenguprogramm, ÜRO Elukeskkonna programm, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO, Aafrika Olümpiakomitee, AIESEC, Earth Day võrgustik, Friday’s For Future, Good Deeds Day, JCI ja paljud teised. Eesti organisatsioonidest toetavad ülemaailmset liikumist teiste seas Europark, Pipedrive, Dagcoin, Levercode, Meedius, Hydroscand, Mapri Ehitus, DHL, Tahe Outdoors ja Ösel Birch.

Allikas ja foto: Let’s Do It World NGO