Hiiumaal avati Kärdla meteoriidikraatri mudelväljak

Print Friendly, PDF & Email

Hiiumaal avati augusti alguses Kärdla meteoriidikraatri mudelväljak. Idee selle loomiseks oli geoloog Kalle Suurojal juba 12 aastat tagasi, aga teostus see alles nüüd Hiiumaa loodusgiidi Tiit Leito eestvõtmisel.

Kärdla meteoriidikraatri mudelväljak on mõõdus 1:100 ning see asub Paluküla endise kiigeplatsi ja paemurru vahetus läheduses. Meteoriidikraatri mudelväljaku avamisele kohale tulnud huvilistele jutustas väljaku saamislugu Tiit Leito ning Kärdla kraatri tekkelugu tutvustas Kalle Suuroja.

Setete ja settekivimite alla mattunud Kärdla meteoriidikraater asub Hiiumaa kirderannikul. Kraatri läbimõõt on ringvalli harjalt 4 km ja sügavus üle 500 m. Settekivimitega täitunud kraater on maastikul vaid aimatav. Meteoriidikraatri ringvalli kõige paremini säilinud osad on Paluküla, Tubala ja Linnamäe kõrgendik. Palukülla, kus on jälgitav üks osa ringvallist, on ehitatud külastajatele vaateplatvorm. Selle läheduses on väike paemurd, kus paljandub lõheline paekiht.

Meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumis ca 455 miljonit aastat tagasi, kui umbes 200 m läbimõõduga asteroid langes umbes 45–30 kraadise nurga all kiirusega 20–30 km/s nüüdisaegse Hiiumaa kohal olnud 100 m sügavusse madalmerre ning plahvatas jõuga, mis on võrdne ligi 25 000 Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatusega. Selle tagajärjel tekkis kausikujulise algkraater, mille keskele tekkis enam kui 100 m kõrgune ja 600–700 m läbimõõduga keskkõrgendik ning kraatri ümber 150–300 m kõrgune ringvall. 

Lööklaine purustas lubjakivilasundi mitme kilomeetri ulatuses väljaspool ringvalli ja tekitas keskmest 6–7 km ulatuses aluspõhjakivimite deformatsiooni. Meteoriidikraatrit täidavad ja katavad kesk- ja ülemordoviitsiumi ning alamsiluri settekivimid. Settekivimite paksus on kraatri süvikus kuni 400 m, kraatri vallil 14 m ja selle lähiümbruses umbes 100 m.

Meteoriidikraater avastati 1970. aastatel geoloogilisel kaardistamisel. Kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1980. aastal seoses löögimoondeilmingute avastamisega kraatri süviku impaktbretšades leiduvas kvartsis.

Kärdla kraater on üks paremini uuritud ja säilinud varajase Paleosoikumi aegseid kraatreid.

Keskkonnameedia

Foto: Eesti Geoloogiateenistus

Vt ka: Suuroja, K., Suuroja S. Neugrundi meteoriidikraater – maailmaime Eesti merepõhjas. Ajakiri Keskkonnatehnika 2010/3/ lk 42

Pirrus, E. Meteoriidijälg Lasnamäel – loodusmälestis linnaolustikus. Ajakiri Keskkonnatehnika 2008/4/lk 22

close