Euroopa Parlament soovib karmimaid reegleid, et vähendada tarbimise mõju keskkonnale

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa Parlament võttis 10. veebruaril vastu soovitused, et vähendada tarbimise mõju keskkonnale. Eesmärk on saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalne, jätkusuutlik ja mürgivaba ringmajandus.

Resolutsioon, mis on vastuseks Euroopa Komisjoni uuele ringmajanduse tegevuskavale, võeti vastu 574 poolthäältega (vastu oli 22 ja erapooletuks jäi 95 parlamendiliiget).

Resolutsioon rõhutab, et praegune ühesuunaline tarbimine, mis tugineb “valmista-kasuta-hävita” tsüklil tuleb muuta tõeliseks ringmajanduseks. Parlament soovib, et EL kehtestaks siduvad eesmärgid, mis aitaksid 2030. aastaks vähendada tootmise ja tarbimise mõju keskkonnale ning hõlmaksid kõiki tooteliike ja toodete kogu elutsüklit. Peale selle peaks Euroopa Komisjon töötama välja toote- ja sektoripõhised siduvad ringluseesmärgid.

Parlament nõuab, et komisjon esitaks veel 2021. aastal uue õigusakti, millega laiendataks ökodisaini direktiivi nii, et ELis turule lubatavad tooted oleksid vastupidavad, korduskasutatavad, kergesti parandatavad, mürgivabad, ringlussevõetavad ning ressursi- ja energiatõhusad.

Täiskogu arutelul rõhutasid parlamendiliikmed, et roheleppe eesmärkide saavutamine on võimalik ainult siis, kui EL läheb üle ringmajanduse mudelile, mis omakorda aitab luua uusi töökohti ja arendada ettevõtlust. Jäätmeid käsitlevaid õigusakte tuleb rakendada täpsemalt ja järjekindlamalt, samuti on vaja täiendavaid meetmeid mitmete sektorite ja toodete jaoks, näiteks tekstiili-, pakendi ja elektroonikatootmisele.

2020. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu “Uue ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel”. Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon arutas ettepanekut oktoobris.

Kuni 80% toodete keskkonnamõjust määratakse kindlaks nende kavandamise ja disainimise etapis. Prognooside kohaselt kahekordistub üleilmne materjalide tarbimine järgmise neljakümne aasta jooksul. Prognooside kohaselt kasvab aastane jäätmehulk 2050. aastaks 70% võrra. Seejuures põhjustab loodusvarade kaevandamine ja töötlemine poole maailma kasvuhoonegaaside koguheitest ning üle 90% elurikkuse vähenemisest ja veepuudusest.

Keskkonnameedia

Foto: Tom Fisk / Pexels

close