Eesti toetab energiasüsteemide integreerimise strateegiat ja vesinikustrateegiat

Print Friendly, PDF & Email

Valitsus otsustas 12. novembril toetada üle-euroopalist energiasüsteemide integreerimise strateegiat ja vesinikustrateegiat, millega EL liikmesriigid näitavad valmisolekut astuda ühiseid samme roheleppe elluviimiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. See tähendab õhku paisatavate kasvuhoonegaaside jõulist vähendamist kõigis majandussektorites. Vesinikustrateegiaga soovib Euroopa Komisjon anda tõuke puhta vesiniku tootmisele Euroopa Liidus, mis võimaldab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja pakkuda alternatiivi fossiilkütustele. Eesmärk on toetada tuule- ja päikeseenergial rajaneva puhta vesiniku tootmist. Lühiperspektiivis aktsepteeritakse ka teiste madala süsinikusisaldusega kütuste baasil vesiniku tootmist. Vesinikutehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks tuleb luua EL-ülene sertifitseerimissüsteem ja toetada taristu rajamist, et luua reaalsed võimalused nii vesiniku tootmiseks kui tarbimiseks.

Eestil on potentsiaal kasutada vesinikku energiakandja ja salvestina

Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul on Eestil suur potentsiaal kasutada vesinikku energiakandja ja salvestina mitmes sektoris, kus kasvuhoonegaaside heidet on keerulisem vähendada, näiteks tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris.

„Vesinikutehnoloogiate rakendusvõimaluste otsimise ja katsetamisega saame osaleda puhtamat elukeskkonda toetavate uudsete lahenduste leidmisel ja parema ressursikasutusega ka elurikkust paremini hoida kui ka tugevdada majanduse konkurentsivõimet. Mul on hea meel, et mitmed Euroopa riigid on võtnud puhta vesiniku tervikahela arendamise oma südameasjaks ning rakendavad ja otsivad uusi lahendusi, kuidas vesinikutehnoloogiaid laiemalt igapäevaelus rakendada. Eestigi ei istu käed rüpes – usun, et saame lähiaastatel esimesed pilootprojektid tööle,“ lausus Münt.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul pole küsimus „kas“, vaid „millal“ saab vesinikust oluline energiasalvesti ja -kandja. „Samas on eeldus piisav tuule- ja päikeseelektri tootmismaht, mida täna veel pole. Nii riik kui eraarendajad teevad pingutusi, et rajada suuri meretuuleparke ja 10 aasta perspektiivis saame rääkida juba piisavast elektri ülejäägist vesiniku tootmiseks,“ ütles ta.

Ministeeriumite koostöös töötatakse hetkel välja vesiniku tervikahela katsetamise pilootprojekti taotlusvooru, et testida Eesti oludes vesiniku tervikahelat, alustades tootmisest ja lõpetades tarbimisega. Seni on vesinik energiakandjana enim realiseerunud just transpordisektoris ning rohevesiniku kasutuselevõtt aitab vähendada sektori poolt keskkonda paisatavaid kasvuhoonegaase. „Pilootprojektiga kiirendame rohevesiniku turule tulekut ja pakume Eesti ettevõtjatele võimalust katsetada uusi tehnoloogiaid,“ lisas Aas.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Pecels, CC0