Euroopa Komisjon soovib suurendada hoonete energiatõhusamaks renoveerimist

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa Komisjon avaldas 14. oktoobril renoveerimislaine strateegia hoonete energiatõhusamaks renoveerimiseks. Komisjoni eesmärk on järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. See parandab hoonete elanike ja kasutajate elukvaliteeti, vähendab Euroopa kasvuhoonegaaside heidet ning suurendab materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu. 2030. aastaks võiks renoveerida 35 miljonit hoonet ja luua ehitussektoris veel kuni 160 000 rohelist töökohta.

Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% ELi energiatarbimisest ja 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Igal aastal renoveeritakse energiatõhusamaks vaid 1% hoonetest. Ligi 34 miljonit eurooplast ei saa endale lubada oma kodu kütmist. Hoonete energiatõhususe suurendamine aitab vähendada energiaostuvõimetust, hoida inimeste tervist ja heaolu ning aidata neil vähendada energiaarveid.

Strateegias nimetatud kolm tähtsamat tegevusvaldkonda on kütte- ja jahutussüsteemide CO2-heite vähendamine, energiaostuvõimetuse ja halvas olukorras hoonetega tegelemine ning üldkasutatavate hoonete, nagu koolide, haiglate ja haldushoonete renoveerimine. Komisjon soovib eesmärgi saavutada poliitiliste meetmete, rahastamisvahendite ja tehnilise abi pakkumisega.

Hoonete energiatõhusamaks renoveerimise strateegia näeb ette
  • Karmistada eeskirju, standardeid ja hoonete energiatõhususe alast teavet käsitlevaid nõudeid, et luua paremad renoveerimisstiimulid avalikus ja erasektoris. Sealhulgas kehtestatakse olemasolevatele hoonetele järk-järgult kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid, ajakohastatakse energiamärgiste eeskirju ning on võimalik, et hoonete renoveerimise nõudeid laiendatakse avalikule sektorile.
  • Tagada piisav ja eesmärgipärane rahastamine, sealhulgas NextGenerationEU alla kuuluva taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahendist, lihtsustada eeskirju eri rahastamisvõimaluste kombineerimiseks ning pakkuda mitmesuguseid rahastamisstiimuleid erasektorile.
  • Suurendada renoveerimisprojektide ettevalmistamise ja rakendamise võimekust, alates tehnilisest abist riiklikele ja kohalikele ametiasutustele kuni töötajate koolitamise ja oskuste arendamiseni uutel keskkonnahoidlikel töökohtadel.
  • Laiendada kestlike ehitustoodete ja -teenuste turgu ning vaadata läbi ehitustoodete turustamist ning materjalide kordus- ja taaskasutamise eesmärke käsitlevad õigusaktid.
  • Luua uus koosloomeruum Euroopa Bauhaus. Tegemist on teadusharudevahelise projektiga, mida juhib välisekspertidest, sealhulgas teadlastest, arhitektidest, disaineritest, kunstnikest, planeerijatest ja kodanikuühiskonna esindajatest koosnev nõuandekogu.
  • Töötatada kohalike kogukondade jaoks välja naabruskonnale mõeldud lahendused, et lõimida taastuv- ja digilahendused ning luua nullenergiapiirkonnad, kus tarbijatest saavad tootvad tarbijad, kes müüvad energiat võrku. Strateegia hõlmab ka taskukohaste eluasemete algatust 100 piirkonna jaoks.

Taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel 2021. aastal kaalutakse taastuvenergiast toodetava kütte ja jahutuse osakaalu eesmärgi karmistamist ning minimaalse taastuvenergia osakaalu kehtestamist hoonetes. Komisjon uurib ka seda, kuidas saaks ELi eelarvevahendeid koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) tuludega kasutada madalama sissetulekuga elanikkonnale mõeldud riiklike energiatõhususe ja energiasäästukavade rahastamiseks. Ökodisaini põhimõtteid täiendatakse, et edendada hoonetes energiatõhusate toodete kasutamist.

Keskkonnameedia

Foto: Ivar Kruusamägu / Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0

close