Uued lahendused üleujutuste ohjamiseks

Print Friendly, PDF & Email

Kliimamuutused toovad kaasa äärmuslikke ilmastikunähtusi. Tiheasustusega piirkondades põhjustavad vihmasajud sageli üleujutusi, millega kaasnevad kanalisatsioonisüsteemide lekked. Linnasid ümber ehitada ei saa, küll aga saab vihmavett paremini ohjata ja sademeveesüsteeme optimeerida. Selle eesmärgiga on käivitatud projekt “Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal” ehk NOAH projekt.

NOAH projekt kestab 2019. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta juunini. Projektis osalevad tippspetsialistid Eestist, Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja Taanist. NOAH projekti pilootaladeks on valitud üheksa linna, kaasatud on ka mitu vee-ettevõtet. Projekti tehnilise poole eest vastutavad seitse ülikooli ja teadusasutust. Projekti juhtpartner on Tallinna Tehnikaülikool. Eestist osalevad NOAH projektis peale Tehnikaülikooli Eesti Vee-ettevõtete Liit, Haapsalu ja Rakvere linn, AS Rakvere Vesi jakaaspartnerina Keskkonnaministeerium.  

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on NOAH projekti eesmärk välja töötada planeerimisvahend, mis aitab asulapiirkondadel üleujutusteks valmistuda, üleujutusi kontrollida ja seeläbi vähendada Läänemere saastekoormust. Eestis viiakse läbi kaks pilootprojekti, üks Rakveres ja teine Haapsalus.

Rakveres ja Haapsalus katsetatakse nn tarka lüüsi
Uued lahendused üleujutuste ohjamiseks
Plaanitav nn „tark“ lüüs Rakvere linna Süstatiigi väljavoolukaevule. Foto: Nils Kändler

AS Rakvere Vesi on sõlminud lepingu Nordpont OÜ-ga, kelle ülesandeks on projekteerida ja rajada nn tark lüüs Rakvere linna Süstatiigi väljavoolukaevule, mis suubub Soolikaoja kollektorisse. Soolikoja kollektori kaevu paigaldatakse mõõteseadmed kollektori veetaseme mõõtmiseks ja vastava info edastamiseks lüüsile. Hoovihmade ajal, kui Soolikaoja kollektoris hakkab veetase jõudma kriitilise piirini, saadetakse signaal lüüsile, mis hakkab sulguma ja piirama veevoolu kollektorisse, kogudes vett Süstatiiki. Hoovihma lõppedes ja kollektoris veetaseme alanedes alustab lüüs veetaseme langetamist ka Süstatiigis. Sellise puhverdamisega vähendatakse üleujutuste riski Rakvere kesklinnas. Ehitustegevus on planeeritud lõpetada detsembris 2020, sellele järgnevad häälestustööd.

Haapsalu linnavalitsus on sõlminud projekteerimis- ja ehituslepingu, mille käigus rajatakse nn tark lüüs Raudteetammi tee ja Õhtu kalda nurgale. Raudteetammi tee alt läbi minev truup varustatakse nutika varja- ning veetasemeanduritega, mis võimaldab kõrge merevee taseme korral välistada merevee sissevoolu linna sademeveesüsteemi. See tagab hoovihmade korral Raudteetammi ja Õhtu kalda vahelisel märgalal piisava puhvri, kuhu üleliigne sademevesi juhtida. Madala mereveetaseme korral avaneb lüüs automaatselt, nii saab märgalal hoida pidevalt optimaalset veetaset. Projekteerimistööd on lõpusirgel ning ehitustööd plaanitakse lõpetada käesoleva aasta detsembriks. Lisaks on tööde käigus planeeritud puhastada Õhtu kaldal olev kraav kuni uue varjani, et parandada sademevee äravoolu hoovihmade korral.

Välja töötatakse ka sademevee planeeringukihi prototüüp

Projekti tehnilise poole eest vastutava Nils Kändleri sõnul töötavad Haapsalu ja Rakvere linn koos Tallinna Tehnikaülikooliga välja ka sademevee planeeringukihti, mida saab kasutada linnaalade planeerimisel. Kuna kliimamuutust kirjeldavad mudelid näitavad sademetehulga suurenemist, mis toob kaasa üleujutused linna piirkonnas, on planeeringukihi abil võimalik seda negatiivset mõju leevendada ja ära hoida. Planeeringukiht võimaldab leida ja visualiseerida linna kaardil need piirkonnad, kus kliimamuutuste tõttu võib tekkida üleujutus. Samuti saab leida piirkonnad, kus sademe- ja reovee äravool võib vihmade korral põhjustada üleujutusi. See võimaldab juba planeeringute menetlemise käigus võtta meetmeid üleujutuste riski minimeerimiseks. Planeeringukihi prototüüp valmib 2020. aasta lõpuks.

NOAH projekti rahastatakse Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmist Interreg Projekti eelarve on ligi 3 milj eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi panus on ca 2,4 mln eurot.

Keskkonnameedia

Foto: Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0

Vt ka Eesti olulised üleujutusalad ja olulise üleujutusriski piirkonnad