Valmis Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs

Juuni lõpus valmis Riigikantselei, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring “Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“. Analüüsitud stsenaariumite järgi on Eestis suurim potentsiaal vesiniku kasutuselevõtuks transpordi valdkonnas, hoonete energiavarustuses, tööstussektoris ja energiatööstuses.

Vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüsi eesmärk oli tuvastada Eestis rohelise ja sinise vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise potentsiaal ning kasutuselevõtu võimekus. Samuti kaardistada võimalused, kitsaskohad, turutõkked ja ohud tulevikuks, sh tuua välja ja hinnata potentsiaalseid äriprojekte. Analüüs keskendub perioodile 2020–2030, kuna suuremahuline vesiniku kasutusele võtmine maailmas saab suurema hoo sisse just eeloleva kümnendi jooksul. Vesiniku laiemale kasutamisele annavad tõuke CO₂ hinna kasv, ambitsioonikad energiamajanduse ja kliimaeesmärgid ning vesinikutehnoloogiate levik.

Uuringus keskenduti eelkõige energia-, tööstus- ja transpordisektorile ning hoonetele, mis on erialasele teaduskirjanduse ja ekspertide hinnangul suurema vesiniku kasutamise potentsiaaliga valdkonnad.

Analüüsiti kahte stsenaariumi

Analüüsis modelleriti Eestis vesiniku kasutamise jätkusuutlikke lahendusi, mis viivad kliimaneutraalsuseni. Modelleerimisel arvestati ambitsioonikat (fossiilsetest kütustest sõltumatuse saavutamine, üleminek vesiniku mahukale siseriiklikule tarbimisele ja ekspordile) ja madalat stsenaariumi (vaadeldakse vesiniku kasutamise erisusi sektorite vahel). Modellerimise tulemusel leiti, et ammoniaagi- ja metanoolitööstus, transpordisektor (maantee-, raudtee- ja meretransport), hoonete- ja energiasektor peaksid olema vesiniku kasutuselevõtmise peamised sihtmärgid.

Analüüsis järeldatakse, et sobivate eelduste ja 22,4 kuni 44,7 miljardi euro suuruse koguinvesteeringu korral vesiniku väärtusahela erinevatesse osadesse on võimalik 2050. aastaks vältida 2,2–4,4 miljonit tonni CO₂ heitkoguseid ning luua otseselt vesiniku tootmise ja kasutamisega seotud sektoritesse 22 000 kuni 42 000 uut töökohta. Suurem osa neist töökohtadest tekib vesiniku tootmise ja jaotamisega seotud majandustegevusest.

Kõige suurema vesiniku potentsiaaliga sektorid

Uuringus leiti, et arvestades vesiniku tootmist, hoiustamist ja kasutamist võimaldavate tehnoloogiate arengut ja Eesti olukorda, on vesiniku kasutamise potentsiaal kõige suurem transpordi valdkonnas, hoonete energiavarustuses, tööstussektoris ja energiatööstuses. Vesiniku kütuseelementide rakendamisel transpordi valdkonnas on suur potentsiaal, sest võrreldes elektrisõidukitega on vesinikusõidukitel suurem sõiduulatus ja pikem eluiga. Transpordi valdkonnas soovitavad uuringu koostajad keskenduda raudtee kaubaveole, laevadele ja pikamaa veokitele, kus süsinikuheitega kütuse tarbimine on suurem ja muud keskkonnasõbralikud kulutõhusad alternatiivid, sh elektrifitseerimine oleksid keerulisemad.

Transpordisektoris tuleb keskenduda toimiva ja kompaktse vesinikutanklate võrgustiku loomisele. Hoonete energiavarustuses on vesinikul potentsiaali koostootmisjaamades, kus vesinik saaks asendada senist maagaasi kasutamist hoonete kütmisel. Tööstuses, kus vesinikku on lähteainena alati suures koguses vaja, on peamised sihtmärgid ammoniaak ja metanool.

Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on alustatud vesiniku kasutamise soodustamiseks pikaajalise strateegilise visiooni koostamist ja toetusmeetmete planeerimist.

Uuringu viisid läbi Civitta Eesti AS, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus ning Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut.

Keskkonnameedia

Foto:  Markus Spiske / Pexels