Rahaline tagatis keskkonnakahjude hüvitamiseks

Print Friendly, PDF & Email

Tartu Ülikool hakkab Keskkonnaministeeriumi tellimusel tegema uuringut, selgitamaks välja need keskkonnakasutuse valdkonnad, mille puhul peaks olema nõutav rahaline tagatis keskkonnakahjude hüvitamiseks, et vajaduse korral kompenseerida tekkinud kahjude likvideerimisega kaasnevad kulud.

„Eestis on tekkinud mitmeid selliseid olukordi, kus riigil on tulnud maksumaksja rahaga teha ära eraettevõtete tegemata jäänud töö. Olgu selleks siis maha jäetud jäätmed, korrastamata karjäärid või saastatud keskkond. Pahatihti on ettevõte juba ka pankrotis või pankrotti minemas ning korrastamise ja võimaliku keskkonnasaastatuse likvideerimise kulud jäävad riigi kanda,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et tavaliselt on põhjus selles, et rikutud keskkonna taastamist pole äriplaan ettegi näinud.

Näiteks 2013. aastal koristas ja käitles riik Tartu vallas ettevõtte pankroti tõttu 21 500 tonni jäätmeid. Selleks kulus üle 400 000 euro. Seni on vajalikud tööd ära tehtud vastavalt võimalustele ning suuresti SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste abil, kuid see ei ole kooskõlas keskkonnapoliitika üldpõhimõttega – saastaja maksab.

Eri Eestimaa paigus ootavad aga lahendust mitmed vanarehvide ja ehitus-lammutusjäätmete hunnikud, mille likvideerimiseks võib hinnanguliselt kuluda mitmeid miljoneid eurosid.

Töö eesmärk ongi teada saada millistes valdkondades ning tegevustel peaks ettevõtetel olema finantsgarantii kohustus. Samuti peab uuring andma keskkonnakahjude hüvitamiseks rahalise tagatise suuruse arvutamise metoodika, mis tagab keskkonnakahju likvideerimise. Lisaks on töö üks eesmärke hinnata, kas ja milliste tegevuste puhul oleks vajalik lisada rahalise tagatise olemasolu keskkonnakaitseloa andmise tingimuseks. Uuringust saadakse lähtematerjal keskkonnakahjude hüvitamiseks rahalise tagatise nõude kehtestamiseks Eestis.

Uuring „Finantsgarantii instrumendid kui keskkonnavastutuse tööriistad“ lõpparuanne peab valmima poole aastaga. Uuringut rahastatakse 50% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist programm RITA tegevus 2 raames ja 50% ulatuses riigieelarvest.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto: Wikimedia Commons

close