Piirkondliku veekaitse toetuse määruse eelnõu

Print Friendly, PDF & Email

Maaeluministeerium saatis 23. jaanuaril kooskõlastusringile piirkondliku veekaitse toetuse määruse eelnõu, mille eesmärk on nitraaditundlikul alal põhjavee kvaliteedi säilitamine. Toetusega soovitakse vähendada põllumajandusmaadelt toitainete leostumist ning põhjavette uhtumist.

Piirkondliku veekaitse toetusega kompenseeritakse maa talvise taimkatte all hoidmisega kaasnevaid kulusid 7 euro ulatuses ja maa kohustuseperioodi jooksul rohumaa all hoidmisega kaasnevaid kulusid 70–130 euro ulatuses hektari kohta aastas. Piirkondliku veekaitse toetuse saamiseks peab taotlejal olema keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus.

Piirkondliku veekaitse toetus on üks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 põllumajanduslikest keskkonnatoetustest, mis suunab nitraaditundlikul alal põllumajandustootjaid keskkonnahoiule senisest enam panustama.

Nitraaditundlik ala tuleb Euroopa Liidu nitraadidirektiivi kohaselt moodustada seal, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l. Sellel alal tuleb hoida lämmastikureostus kontrolli all ning säilitada põhjavee ja pinnaveekogude valdavalt hea seisund. Eestis moodustati 2003. aastal Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (kokku 3250 m²). Pandivere nitraaditundliku ala piirkond asub Pandivere kõrgustikul ning on väga allikarohke Sealt saavad alguse mitu suurt Eesti jõge. Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala piirkond jääb Kesk-Eesti tasandikule ning on oluline vee transiit- ja väljumisala. Pinnakate on nitraaditundlikul alal väga õhuke, aluspõhi sageli lõheline (karstiala) ning põhjavesi on seetõttu kohati kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Ühtlasi on tegemist põhjavee kujunemise alaga. Samas on nendes piirkondades viljakad mullad ning põllumajandusmaa pindala ja põllumajandusloomade arv on Eesti keskmisest suurem.

Riigikontrolli 25. jaanuaril avaldatud auditi aruande „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“ järgi näitavad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala seireandmed, et põhjavee seisund selles piirkonnas on järjest halvenenud. Kaevusid, mille põhjavees leidus nitraate üle piirväärtuse (50 mg/l), oli 2016. aastal rohkem kui 2012–2015. a. Pestitsiide oli üle piirväärtuse (0,1 µg/l) 20% veeproovides.

Riigikontrolli andmetel kasutasid 2016. aastal keskkonnasõbraliku majandamise toetust saanud tootjad nitraaditundlikul alal lämmastikväetist kokku keskmiselt 129 kg/ha kohta, sh mineraalset väetist 115 kg. Need keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saajad, kes tegutsesid Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal väljaspool nitraaditundlikku ala, kasutasid väetist 100 kg/ha kohta, sh mineraalset 93 kg.

Kuna põhjavette leostub vaid see osa toitaineist, mida taimed ei omasta, tuleb väetiste kasutamist vaadelda võrdluses saadud saagi kogusega. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saajad, kes kuulusid Riigikontrolli valimisse ja tegutsesid nitraaditundlikul alal, said 2016. aastal teravilja keskmiselt 3,4 t/ha. Sellisele saagile vastav lämmastikukogus on 90 kg/ha35, mitte 130 kg, nagu tegelikult kasutati.

Senini oli halba seisundisse arvatud nitraaditundlikul alal asuvad kaks põhjaveekogumit. Saastamise jätkumisel, võib halba seisundisse sattuda ka seni heas seisundis olev siluri-ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas.

Riigikontrolli hinnangul tuleks nitraaditundlikul alal senisest rohkem piirata põhjavee kaitsmatuse tõttu pinnaühikule lubatavat lämmastikukogust. Praegu kehtivad väetise piirväärtused nitraaditundlikul alal on sellised, mis julgustavad tootjaid saama sellest kuni kolm korda suuremat saaki: maksimaalselt lubatud norm – 120 kg mineraalset väetist, pluss 170 kg sõnnikulämmastikku vastab teravilja puhul saagitasemele 10 t/ha. Sellisena ei toimi veeseadusega sätestatud väetise piirang tegeliku piirajana, arvestades asjaolu, et tegelik saagikus oli ka keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saajatel, kes kuulusid Riigikontrolli valimisse, vahemikus 1,6–4,1 t/ha. Võrdluseks – viimase kümne aasta (2007–2016) teravilja saagikuse keskmine kogu riigis oli Statistikaameti andmetel 3,1 t/ha.

Kuna nitraaditundlikul alal on suurem oht, et väetiste kasutamine saastab põhjavett ja võttes arvesse, et seireandmete kohaselt on nitraatide sisaldus selle ala põhjavees suurenenud, peab Riigikontroll vajalikuks, et Maaeluministeerium ning Keskkonnaministeerium peataksid edasise kasvutrendi võttes meetmeid keskkonda säästva põllumajanduspraktika juurutamiseks ning vajaduse korral väetise kasutamise piiramiseks. Riik peab tagama, et arvestades võimalikku saagikust, ei kasutataks liiga palju väetist ning et väetis laotataks õigel ajal.

Allikad: Maaeluministeerium ja Riigikontroll

Foto: Pandivere veekaitseala. Wikimedia Commons

close