Joogivee kvaliteet ja kättesaadavus peab paranema

Print Friendly, PDF & Email

1. veebruaril esitles Euroopa Komisjon läbivaadatud Euroopa õigusakte, millega parandatakse joogivee kvaliteeti ja selle kättesaadavust ning nähakse ette kodanike parem teavitamine.

Enamikule ELi elanikest on kvaliteetne joogivesi väga hästi kättesaadav. Seda tänu pikka aega kehtinud ELi õigusaktidele, millega kaitstakse eurooplasi ning tagatakse neile kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Komisjon soovib tagada kõrge kvaliteedi säilimise pika aja jooksul. Komisjoni 1. veebruari ettepaneku alusel ajakohastatavate eeskirjadega parandatakse veekvaliteeti ja suurendatakse ohutust. Selleks lisatakse veeohutuse kriteeriumide loetellu uusi aineid ja parameetreid (nt Legionella ja kloraat). Lisamisel võetakse arvesse uusimat teadusteavet ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi.

Uute eeskirjadega nõutakse liikmesriikidelt vee kättesaadavuse parandamist kõigi inimeste jaoks, eeskätt aga haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, kellel on sellega praegu probleeme. Praktikas tähendab see, et avalikku ruumi paigaldatakse seadmed joogivee pakkumiseks, algatatakse kampaaniaid inimeste teavitamiseks nende tarbitava vee kvaliteedist ning kannustatakse asutusi ja avalikke hooneid tagama joogivee kättesaadavus.

Teise olulise muudatusena hakatakse üldsusele andma muu hulgas internetis lihtsalt ja kasutajasõbralikult teavet joogivee kvaliteedist ja sellega varustamisest tarbija elukohas, millega suurendatakse inimeste usaldust kraanivee suhtes. Hinnangute kohaselt peaksid uued meetmed vähendama joogiveega seotud potentsiaalseid terviseriske 4 %-lt 1 %-le.

Pudelivee tarbimise vähenemine võib lisaks aidata Euroopa kodumajapidamistel säästa üle 600 miljoni euro aastas. Kui inimesed usaldavad kraanivett rohkem, aitavad nad vähendada pudelivee tarbimisest tekkivaid plastijäätmeid, sealhulgas mereprügi teket. Ühekordselt kasutatavatest plastesemetest leitakse Euroopa randadelt kõige sagedamini just plastpudeleid. Joogiveedirektiivi ajakohastamisega astub komisjon olulise õigusliku sammu 16. jaanuaril 2018 esitletud ELi plastistrateegia rakendamise toetuseks.

Joogivee parem majandamine liikmesriikides aitab vältida tarbetut veekadu ning vähendada CO2-jalajälge. Seega annab ettepanek olulise panuse kestliku arengu 2030. aasta eesmärkide (6. eesmärk) ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Ohutuse uus riskipõhine käsitlus aitab veeohutust sihipärasemalt kontrollida seal, kus riskid on suuremad. Komisjon kiirendab ka standardimisega seotud tööd, mille eesmärk on tagada, et ELi siseturu veesektoris olmeveega kokkupuutuvad ehitustooted (nt mahutid ja torud) ei reostaks joogivett.

Keskkonnameedia

Foto: Roger McLassus/Wikimedia Commons

close