Pakendijäätmete sortimisse suhtutakse hooletult

Print Friendly, PDF & Email

Eesti on ülejäänud Euroopast pakendijäätmete sortimisel oluliselt maha jäänud. Pakendikonteineritesse visatakse palju sinna mitte sobivat prügi, määrdunud pakendeid aga ei saa uuesti materjalina ringlusse võtta, vaid need tuleb põletada või prügilasse ladestada.

Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist korraldavad Eesti Pakendiringlus OÜ ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ koostöös Eesti Ringmajandusettevõtete Liiduga kutsuvad inimesi pakendeid teadlikumalt liigiti koguma ja pakendikonteinereid eesmärgipäraselt kasutama. 

Kuigi pakenditega tegelevad organisatsioonid püüavad teha elanikele liigiti kogumise võimalikult lihtsaks, jõuab pakendikonteineritesse palju sinna mitte sobivat prügi. Valesid jäätmeid viiakse palju ka pakendikonteinerite juurde. Peale selle on ka segaolmejäätmetesse sattuvate pakendite kogus väga suur – veidi üle 30%. Seega ligi kolmandik pakendeid ei jõua üldse ringlusse.

Miks peaks pakendijäätmeid sortima?

„Pakend on üldjuhul tehtud materjalist, mida on võimalik ümber töödelda ja uuesti materjalina ringlusse saata – kui see jõuab meieni näiteks toidujäätmetega saastunult, ei ole sellega enam mitte midagi muud teha kui põletada või ladestada,“ rääkis Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) juhatuse liige Kristiina Dreimann.

Ka Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmanni sõnul on pakendijäätmete ümbertöötamisel esmatähtis nende kvaliteet. Seega tuleb koguda liigiti võimalikult puhtaid pakendeid.

Et pakendikonteineritesse jõuaks kvaliteetsem materjal, muudetakse Pakendiringlus OÜ tegevjuht Alder Harkmanni sõnul sortimise juhiseid järjest lihtsamaks. Konteineritele püütakse leida elanike jaoks kõige mugavamad asukohad ja optimaalsed tühjendamisajad. Sellele vaatamata tuuakse pakendikonteineritesse ja nende juurde väga palju sinna mittesobivat prügi. Konteinerite juurest võib leida nii olme-, kui ehitusjäätmeid, samuti mööblit ja kodumasinaid., mida pakendiorganisatsioonid ära ei vii.

Pakendikonteinerid Tallinnas Sihi ja Hiiu tn nurgal 20. juunil 2020

„On oluline, et Eesti inimesed koguksid rohkem jäätmeid liigiti, sest jäätmete liigiti kogumine on eeldus, et materjale on võimalik ringlusesse võtta. Samuti peame silmas pidama Euroopa Liidu liikmesriigina võetud kohustust võtta 2025. aastaks ringlusse vähemalt 65% pakenditest ja 2030. aastaks vähemalt 70%,“ sõnas Harkmann.

Euroopa Liit on seadnud jäätmete taaskasutamisele sihtarvud, mille kohaselt tuleb aastaks 2020 korduskasutada ja/või materjalina ringlusse võtta 50% segaolmejäätmetes sisalduvast metallist, paberis ja papist, plastist ja klaasist. Edasi hakkab protsent suurenema sammuga 5 aastat/5 protsenti, ehk teisisõnu, aastaks 2025. peab osakaal olema 55% ja 2030. aastaks 60%.

Keskkonnameedia

Vt ka Keskkonnaministeeriumi jäätmerattalt, kuidas pakendeid koguda ja ära anda ja jäätmete sortimisjuhendeid.

 Fotod: Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Pakendiringlus OÜ