Kliimamuutuse mõju Eesti veeressurssidele
Eesti Maaülikooli doktorant Ottar Tamm kaitses 11. detsembril filosoofiadoktori väitekirja teemal “Maakasutuse ja kliimamuutuse mõju Eesti jõgede hüdroenergeetilisele potentsiaalile. The effects of land use and climate change on the hydropower potential in Estonian rivers.” Töös hinnati maakasutuse ja kliima muutumise mõju Eesti jõgede vooluhulkadele.
Veeressurssidega seonduvad küsimused on viimastel kümnenditel olnud ülemaailmselt huvipakkuv teema, seda eriti olukorras, kus vee ajaline ja koguseline kättesaadavus on kliimamuutuste tõttu muutumas. See on mõjutanud ka Eesti jõgede hüdroenergeetilist potentsiaali. Nende muutuste jätkumine avaldab mõju ka hüdrojõujaamade tootlikkusele. “Eesti jõgede hüdroenergeetiline potentsiaal ja selle muutumine tulevikus on aga seni uurimata,” põhjendas Tamm valitud teemat.
Doktoritöö läbiviimiseks lõi Tamm uue meetodi, et anda värske hinnang Eesti jõgede (v.a Narva jõe) tehnilisele hüdroenergeetilisele potentsiaalile. Maakasutuse ja kliima muutumise mõju Eesti jõgede vooluhulkadele hindas Tamm hüdroloogilise mudeli SWAT abil, kalibreerides ja valideerides seda Eesti suurema hüdroenergeetilise potentsiaaliga jõgedele.
“Uue hinnangu järgi on Eesti jõgede tehniline hüdroenergeetiline potentsiaal seni hinnatust märkimisväärselt suurem, olles ligikaudu 80 MW”, rääkis Tamm, kelle sõnul on antud hinnang varasemast usaldusväärsem, sest kasutatud on täpsemat metoodikat.
Uurimus näitas sedagi, et SWAT-mudel suudab piisava täpsusega matemaatiliselt kirjeldada Eesti jõgedes kulgevaid looduslikke protsesse. Tugev lineaarne seos ilmnes aastakeskmise vooluhulga ja metsasuse vahel. “Metsasuse viieprotsendine muutus muudab jõe aastakeskmist vooluhulka 1% võrra. Kliimamuutuse mõju Eesti jõgede aastakeskmisele vooluhulgale on positiivne, seda olenevalt kasutatud kliimamudelist 10 kuni 33 protsenti. Eesti jõgede hüdroenergeetiline potentsiaal on suurenemas,” kirjeldas Tamm. “Mõju ärakasutamiseks soovitaksin olemasolevaid hüdroelektrijaamu kas laiendada või uuendada, potentsiaali suurenemine teeb ka uute hüdroelektrijaamade rajamise majanduslikult otstarbekaks,” lõpetas ta.
Doktoritöö juhendajas dotsent Toomas Tamm ja oponent oli professor Harri Koivusalo (Department of Built Environment, Aalto University School of Engineering, Soome).
Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.
Allikas:Eesti Maaülikool
Foto: Kai Pitk / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0
