Raudteel ei saa 160 kilomeetrit tunnis sõita niipea

Kuigi reisirongide kiiruste tõstmine 160-kilomeetrise tunnikiiruseni seati raudtee arengudokumentides eesmärgiks juba 2012. aastal, pole seda lähema kümne aasta jooksul kavas saavutada, leidis Riigikontroll oma täna avaldatud ülevaates. 2020. aastal kinnitatud transpordiprogramm püstitab sõidukiirusele märksa tagasihoidlikumad eesmärgid. 2020. aastal kinnitatud programmis on sihiks seatud saavutada raudteel kiirus 120 km/h ning osal Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel 135 km/h.

Riiklikud otsused eelisarendavad maanteetransporti

Riigikontroll leidis ülevaate tegemise käigus, et ehkki senised raudtee arengustrateegiad seavad eesmärgiks reisijate- ja kaubaveo suunamise maanteelt raudteele, on tehtud otsuseid, mis eelisarendavad tegelikult hoopis maanteetransporti. Alates 2005. aastast on raudtee arendamist käsitletud 15 erinevas riigi strateegiadokumendis. Paraku ei moodusta need terviklikku plaani. Vastuseta on jäänud küsimus, kuidas ja millal püstitatud eesmärke täita kavatsetakse ja kui palju see maksab.

„Arengukavadest vastu vaatav pilt on kirju, aga ka vastuoluline,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi. „Näiteks on peamised eesmärgid reisijate ja kauba suunamine maanteelt raudteele, transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamine, raudteeühenduse loomine Euroopaga ning reisirongide kiiruste suurendamine. Raudtee arengule tuleks kasuks, kui eesmärgid koondatakse selgeks riigi poliitikaks. Raudteetranspordi eeliseks maantee ees võiks teenuse hea kvaliteedi kõrval ollagi kiirus või madalam kasutustasu. Senine areng ei ole loonud veenvaid eeliseid.“

Kuni aastani 2030 plaanivad riik ja raudtee-ettevõtjad raudteesse investeerida üle 2,6 miljardi euro. See summa sisaldab nii olemasoleva raudtee vajadusi kui ka Rail Balticu rajamist. Arvestades aga senist raudtee rahastamise praktikat ning järgnevateks aastateks riigieelarvesse raudtee arendamiseks planeeritud raha, ei pruugi Riigikontrolli hinnangul kõikideks järgneva 10 aasta jooksul kavandatud raudtee arendamise tegevusteks 2,6 miljardi euro saamine olla realistlik.

Soovid on suuremad kui võimalused

„Olukorras, kus kaubavedu raudteel on vähenenud ning reisijateveo osakaal raudteel on kasvutrendiga, tuleks otsustada, kuidas raudteesektorit optimaalselt ülal pidada, arendada ning rahastada,“ sõnas Janar Holm. „Praegused soovid on mitmeid kordi suuremad kui eelneva kümnendi jooksul tehtud investeeringud kokku. Kui soovime ehitada Rail Balticut, elektrifitseerida suurt osa ülejäänud raudteest, rajada raudtee Haapsaluni ning samal ajal veel ehitada neljarajalisi maanteid, võivad need soovid kokku olla Eesti riigi jaoks ebarealistlikud.“

2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt eraldatakse aastatel 2020–2023 riigieelarvest praeguse avaliku raudtee arendamiseks kokku umbes 41,5 miljonit eurot ning Rail Balticule kokku 344 miljonit eurot. Uue, 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt on aastateks 2021−2024 olemasolevale raudteele antavat rahasummat vähendatud. Rail Balticu tarbeks suunatakse uue eelarvega rohkem raha, sest Rail Balticu projekt jõuab ehitamise etappi.

Viimasel kümnel aastal ehk vahemikus 2010–2019 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium raudteesektori ettevõtjatele eraldanud riigieelarvest kokku 522,8 miljonit. Sellest Euroopa Liidu raha on olnud 212,6 miljonit eurot.

Raudteesektor vajab täiendavaid suuri investeeringuid

Nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides, sõltub Eestis avaliku raudtee ülalpidamine järjest enam riigi toetusest. Et säilitada taristu kvaliteet, tõsta ohutust ja rongide sõidukiirusi vajab sektor täiendavaid suuri investeeringuid. Riigi omanduses olevatel raudtee-ettevõtjatel ASil Eesti Raudtee ja ASil Eesti Liinirongid (Elron) endal investeerimiseks raha ei jätku. Raudtee arendusprojektide elluviimine sõltub sellest, kui palju riik annab raudtee arendamiseks riigi enda, Euroopa Liidu ja/või CO₂-kvoodimüügi raha.

Viimasel aastal eesmärkide hulka lisandunud kogu Eesti raudtee elektrifitseerimise projekt ei olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prioriteetide hulgas ja projektiga alustati pärast seda, kui selgus, et elektrifitseerimiseks on võimalik saada välisraha ja see on üks meetmetest, mis võimaldab vähendada transpordisektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Samas on raudteesektori eri osapooled heitnud ette projektiga kiirustamist, tasuvusuuringute puudumist ja alternatiivide kaalumata jätmist.

Riigikontroll tõstatas ülevaates kuus küsimust, millele tuleks vastutavatel ministeeriumitel, asutustel ja raudtee-ettevõtjatel leida vastused ja teha vastavad otsused edasiseks. Näiteks küsis Riigikontroll, millised on esmatähtsad raudtee arendamise vajadused, milliseid tegevusi ja millisel ajaperioodil tuleks esmajärjekorras ellu viia, millised on raudtee arendamise realistlikud plaanid, arvestades, et raudtee taristuettevõtjate − ASi Eesti Raudtee ja ASi Edelaraudtee − ja Elroni äritegevusest saadavad tulud on väiksemad kui kulud ning kõikideks investeeringuteks raha ei ole. Samuti tuleb otsustada, kas ja kuidas tuleks raudteetaristu haldamine lõimida loodavasse transpordi valdkonna ühendametisse, et tagada kulude kokkuhoid ning transpordi ühtne planeerimine nii kaupade kui ka reisijate liikumisel.

Riigikontrolli aruanne Ülevaade avaliku raudtee rahastamisest ja arendamisest

Allikas: Riigikontroll

Foto: Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0