Pariisi kokkulepe sai viieaastaseks

Print Friendly, PDF & Email

2015. aasta 12. detsembril võtsid Pariisi kogunenud 195 riiki vastu globaalse kokkuleppe (Pariisi kokkulepe) kliima soojenemise pidurdamiseks. Leppe eesmärk on hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga.

Euroopa Liit plaanib saada kliimaneutraalseks 2050. aastaks. Hiljuti teatasid samasugustest sihtidest ka Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Maailm suurim kasvuhoonegaaside tekitaja Hiina teatas septembris toimunud ÜRO peaassambleel, et jõuab kliimaneutraalsuseni enne 2060. aastat. Hetkeseisuga on kliimaneutraalsuse eesmärgi võtnud või kaalub seda 127 riiki, kes ühtekokku põhjustavad 63% kasvuhoonegaasidest.

Pariisi kokkulepe ratifitseeriti Eestis 2016. aastal. Eesti on võrreldes 1990. aastaga vähendanud kasvuhoonegaase ligi 60%. Aastaks 2030 on meie ambitsioonikas eesmärk vähendada kasvuhoonegaase ühtekokku 70%.

Keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise kliimapoliitika nõuniku Katre Ketsi sõnul on pikaajaliste sihtide saavutamiseks vaja ambitsioonikaid tegevusi lähiajal. Eelkõige tuleb kiirendada rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja edendada energiatõhusust.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul panustab Eesti kliimaneutraalsusele üleminekul kestlikule majandusele. „Uudsetest tehnoloogiatest näeme suurt potentsiaali vesinikul. Rekonstrueerime hooneid ja muudame neid energiatõhusamaks. Eestis on väga suur töö ära tehtud kaugkütte sektoris, kus on parandatud energiatõhusust ning viidud mitmed tootmisseadmed üle taastuvale kütusele – biomassile. Transpordisektoris oleme toetanud ja arendanud ühistransporti, edendanud vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu ning kohalikest allikatest biometaani tootmist ja tarbimist,“ lausus Klaas.

Klaasi sõnul tuleb järgmisel kümnendil pöörata veel suuremat tähelepanu transpordisektorile, et leida lahendusi selle negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Tegelema peab aktiivselt ka kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnas, kuna kliimamuutused puudutavad üha teravamalt ka Eesti ühiskonda ja meid ennast. Rahvusvahelise koostöö raames toetab Eesti ka arengumaid. Igal aastal korraldatakse avatud taotlusvoore, et viia arengumaadesse Eestis välja töötatud rohetehnoloogialahendusi.

ÜRO ootab enne järgmisel aastal Glasgows toimuvat kliimakonverentsi COP 26, et riigid suurendaksid enda kliimapoliitika eesmärke veelgi.

Aastapäeva puhul korraldavasid ÜRO, Suurbritannia ja Prantsusmaa koostöös Tšiili ja Itaaliaga 12. detsembril tippkohtumise Climate Ambition Summit, kus valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide juhid tutvustasid uusi ambitsioonikaid plaane kliimamuutuste pidurdamiseks.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Foto:  Chris LeBoutillier / Pexels

close