Kiirgusohutuse riiklik arengukava aastani 2027

Print Friendly, PDF & Email

Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas 31. jaanuaril kiirgusohutuse riikliku arengukava kuni aastani 2027. Arengukava olulisemad eesmärgid on radioaktiivsete jäätmete ohutu ladustamise tagamine ning looduslikest kiirgusallikatest – eelkõige radoonist – tingitud ohtude vähendamine.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on kavandamisel radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine, et tagada Paldiskis olevate jäätmete ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast.

Ettevalmistustööd radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on alanud. Pikaajalist ohutut ladustamist vajavad peamiselt Nõukogude ajast pärinevad Paldiski endise tuumallveelaevnike õppekeskuse likvideerimisel ning tööstus-, meditsiini- ja teadusasutustes tekkinud (nn ajaloolised) radioaktiivsed jäätmed. Praegu on need jäätmed ajutiselt ladustatud Paldiski endises tuumaallveelaevnike õppekeskuses asuvas vaheladustuspaigas.

Radooniohu vähendamiseks saavad inimesed ise palju ära teha. Kui kodu või töökoht asub radooniohtlikus piirkonnas, siis tasub lasta radoonitaset mõõta. Hoonetes puudutab see soovitus eelkõige sokli- ja esimese korruse elanikke ja töötajaid. Pikaajaline viibimine suure radoonisisaldusega hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu.

Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas ja vundamendis olevate pragude ning torustiku- või juhtmeavade kaudu. Radoonitase muutub hoones iga päev, sest see sõltub ilmastikutingimustest. Kõige õigem aeg radooni mõõtmiseks on kütteperiood, sest radoonisisaldus on hoonetes kõige kõrgem talvel. Siis on uksed-aknad enamasti suletud ning ventileerimisel tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem maa-alust õhku. Hooneid ümbritsev külmunud maapind takistab aga radooni väljapääsu hoonest. Peale maja asukoha sõltub radoonisisaldus ruumide siseõhus ka hoone tüübist ja elanike harjumustest. Eesti elumajade siseõhu radoonisisaldus jääb peamiselt vahemikku 20–1000 Bq/m³. 

Kõrge radoonisisaldusega (>50 000 Bq/m³) pinnast võib leiduda pea kõikjal Eestis. Põhja-Eestis, kohati ka Kesk-Eestis ja Tartumaal on suuri alasid, kus pinnase radoonisisaldus ületab 50 000 Bq/m³ piiri mitmeid kordi. Põhja-Eesti klindil paljanduvad diktüoneemakilt ja oobolusliivakivi (fosforiit) on Harjumaa pinnase uraanisisalduse olulisemad allikad. Kõrge radoonitase Lõuna-Eesti pinnases on seotud graniidirikka moreeni levialaga.

Täpsema ülevaate radooniohtlikest aladest saab ka Eesti Geoloogiakeskuse koostatud kaartidelt: Esialgne radooniriski levilate kaartHarjumaa radooniriski kaartTallinna radooniriski kaart ja kaardi seletuskiri ning Eesti pinnase ja radooniriski ja looduskiirguse atlas.

Keskkonnameedia

close