EL peab vastu võtma bioloogilise mitmekesisuse seaduse
EL peab vastu võtma kliimaseadusele sarnaneva bioloogilise mitmekesisuse seaduse, mis tagaks 2050. aastaks maailma ökosüsteemide taastamise, nende vastupidavuse tugevdamise ja piisava kaitse.
Euroopa Parlament kiitis 8. juunil heaks resolutsiooni “ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia: toome looduse oma ellu tagasi”, mis käsitleb praegust bioloogilise mitmekesisuse kriisi Euroopas ja kogu maailmas.
Elurikkus väheneb kogu maailmas enneolematu kiirusega. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu (IPBES) andmetel ohustab maakera kaheksast miljonist liigist miljonit väljasuremine. Seetõttu toetab parlament 2030. aasta ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat. Selle eesmärk on tagada aastaks 2050 maailma ökosüsteemide taastamine, nende vastupidavuse tugevdamine ja piisav kaitse. Sihi saavutamiseks soovivad parlamendiliikmed, et võetaks vastu ELi bioloogilise mitmekesisuse seadus, mis oleks sama ambitsioonikas nagu ELi kliimaseadus.
Parlamendiliikmed peavad kahetsusväärsuks, et tänaseks ei ole saavutatud 2020. aasta elurikkuse strateegia eesmärke. Resolutsioonis rõhutatakse, et uus strateegia peab keskenduma viiele peamisele loodusmuutusi põhjustavale valdkonnale: maa- ja merekasutus, elusorganismide otsene kasutamine, kliimamuutused, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Bioloogilise mitmekesisuse tegevustele tuleb parlamendi hinnangul eraldada 20 miljardit eurot aastas.
Samuti nõuavad parlamendiliikmed Pariisi kliimakokkuleppele sarnanevat kokkulepet bioloogilise mitmekesisuse kohta, mis võetaks vastu 2021. aasta oktoobris toimuval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil.
ELi maa- ja merealadest tuleks ligi kolmandik võtta kaitse alla
Kuigi Euroopa Liidu kaitsealad moodustavad juba praegu maailma suurima võrgustiku, on parlamendiliikmete arvates vaja ELi looduse taastamise kava. Parlament soovib, et 2030. aastaks võetaks kaitse alla vähemalt 30% ELi maa- ja merealadest, neist omakorda kolmandik (sh põlismetsad) tuleks võtta range kaitse alla. Riiklike eesmärkide seadmisel tuleb arvestada geograafilist asukohta ja loodusalade osakaalu.
Ohustatud liigid ja roheline linnaruum
Parlamendiliikmed leiavad, et hiljemalt 2030. aastaks tuleb tagada kõigi kaitsealuste liikide ja nende elupaikade “soodne kaitsestaatus” Keelustada tuleb ka ohustatud liikidega kauplemine. Parlament toetab ka ELi linnaruumi haljastamise platvormi loomist. Samuti toetatakse õiguslikult siduvate eesmärkide seadmist linnade elurikkusele, nagu näiteks haljaskatuste kasutuselevõtt ning keemiliste pestitsiidide kasutamise keelamine.
Parlamendiliikmed ei toeta glüfosaadi taaslubamist pärast 31. detsembrit 2022. Nad kutsuvad jätkuvalt üles tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse kiirele elluviimisele, mis hõlmaks tolmeldajate seire raamistikku koos täpsete eesmärkidega, et peatada mesilaste ja teiste tolmeldajate arvukuse vähenemine. Parlament rõhutab, et pestitsiidide kasutamise vähendamiseks vajavad põllumajandustootjad keskkonnasõbralikke taimekaitselahendusi.
Allikas: Euroopa Parlament
Foto: Pexels
