Jõelähtme prügila plaanib sel aastal toota komposti 8000 tonni

Print Friendly, PDF & Email

Eesti suurim kompostitootja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (TJT) plaanib Jõelähtme prügilas toota alanud aastal rekordkoguse komposti, vähemalt 8000 tonni. 

„Jõelähtme prügilasse jõuab aastas üle 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, mis on ligi pool Eestis kogutavatest biojäätmetest. Sellisest kogusest biojäätmetest suudame aastas toota umbes 8000 tonni komposti,“ sõnas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i juhatuse liige Taavi Tuisk. „Uus jäätmekäitluskord, mis paneb üha suuremat rõhku jäätmete liigiti kogumisele, suurendab arvatavalt neid koguseid veelgi.“

Biojäätmeid tuuakse Jõelähtme prügilasse eelkõige Tallinnast ja Harjumaalt – köögid, restoranid, korraldatud jäätmevedu, tootmisettevõtted. Kompostimiseks sobivad kõik toiduained, mida kogutakse ka liigiti, lisaks köögi- ja sööklajäätmed, III kategooria loomsed jäätmed (kanasuled, seaharjased, kalarapped), samuti haljastus- ja pargijäätmed.

Komposti tootmine

Prügila spetsiaalsetel kogumisväljakutel toimub masinatega jäätmete esialgne sortimine. Purustatud biojäätmed segatakse seejärel hakkpuiduga, paigutatakse aunadesse ning kaetakse Agile-membraaniga. 3+3 nädala jooksul toimub aktiivse kompostimise faas, mille jooksul temperatuur aunades jõuab 70-80 °C. Selline temperatuur hävitab kõik kahjulikud bakterid jm haigustekitajad ning umbrohuseemned. Kuuenädalase protsessi järel suunatakse kompost järelvalmimisele, siis segatakse aunad läbi ja sõelutakse. Sõelumisel eraldatakse kompostist sideainena kasutatud hakkpuit ja jäätmetes sisaldunud võõrkehad (kile, plastid jms). Kogu protsess on vastavuses Veterinaar- ja Toiduameti nõuetega, ettevõte on nende poolt tunnustatud kompostimisettevõte.

Valminud kompostist võetakse laboriproovid, kindlustamaks toodangu vastavus tervishoiu- ja keskkonnanõuetele.

„Meie komposti tootmise maht on viimastel aastatel kasvanud 30-40% ning kõik märgid näitavad, et see kasv jätkub,“ sõnas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i jäätmekäitluse juht Andres Unt. „Pikendasime komposti aunades oleku perioodi, et tagada selle parem valmimine ja temperatuuri järkjärguline mitte järsk langus. Meie siht on võimalikult kõik ära kasutada, ka aunade nõrgvesi näiteks. Otsime võimalusi asju uutmoodi, keskkonnasäästlikult teha. Biojäätmeid tasub kompostida, sest kompost aitab viia toitained uuesti ringlusse.“

Valminud kompost tuleb enne kasutamist lahjendada mullaga

Köögi- ja sööklajäätmetest valmistatud kompost on kangem, kui tavaline kompost. Seda tuleb lahjendada mullaga. 20-30% komposti ja 70-80% mulda, siis töötab kompost kõige paremini. Komposti on võimalik kasutada haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses. Komposti tootmist reguleerib Keskkonnaministri määrus 13.04.2013, Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded.

SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus on väljastanud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS’ile biolagunevatest jäätmetest valmistatud kompostile sertifikaadi.

TJT kodulehelt leiab ka juhendid komposti kasutamiseks põllumajanduses, hobiaedades ning aianduses ja maastikukujunduses.

Allikas ja fotod: TJT