Pooled Eesti elanikest ei tea, kuidas ravimijääkidest vabaneda

Print Friendly, PDF & Email

Roche Eesti koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) viisid läbi uuringu, et teada saada, missuguseid ravimeid ja kui palju Eesti kodudes säilitatakse ning kuidas ravimijääkidest vabanetakse. Uuringu järgi on enam kui pooled eestimaalastest vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt – peamiselt on ravimijääke visatud olmejäätmete hulka. Küsitluse Eesti elanike seas korraldas ja tulemusi analüüsis uuringufirma Rait Faktum&Ariko.

 „Tark patsient teab, et ka ravimeid peaks võtma nii palju kui vältimatult vajalik ja nii vähe kui võimalik. Samuti peaksime sealjuures teadma ka seda, mida teha nende ravimitega, mille kehtivusaeg on lõppenud või mida pole enam vaja,“ sõnas Roche Eesti kommunikatsiooni ja avalike suhete juht Chris Ellermaa. Kahjuks näitavad uuringutulemused, et 51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt. „Üle poole eestlastest ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju,“ lisas Ellermaa. 

„Meile teeb rõõmu, et väga väike osa Eesti elanikest (6% vastanutest) on visanud ravimijääke kanalisatsiooni. Teadlikkus ravimijääkide käitlemisel on siiski madal ning ka ravimijääkide laialdane levimus keskkonnas ei anna põhjust loorberitele puhkama jääda,“ sõnas EVELi tegevjuht Pille Aarma. „Liialt palju ravimijääke jõuab Läänemerre. Peamiselt läbi inimorganismi, läbides olmereoveepuhasti, vähemal määral haiglate, tootmisrajatiste, prügilate ning kala- ja loomakasvanduste kaudu.“ EVEL osales rahvusvahelises projektis CWPharma, mis töötas välja meetmed ravimijääkide emissiooni vähendamiseks ja soovitused reovee puhastamiseks ravimijääkidest.

Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes, meedias; keskkonnariskidest eriti ei räägita. Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on sisaldused sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusest, võivad ravimijäägid laiemas perspektiivis põhjustada probleeme.

Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on Ravimiameti andmetel Eestis eraisikul kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda: viia ravimid jäätmejaama või apteeki. Mõlemal juhul võetakse eraisikutelt/elanikelt ravimid vastu tasuta.

Uuringu peamised tulemused

Vastajatel leidub kodus üldiselt kõiki ravimitüüpe, enim käsimüügiravimeid (92% vastanutest), vitamiine ja toidulisandeid (76%) ning retseptiravimeid (71%). 61%-l vastanutest on kodus ravimeid, mida nad ei kasuta. Seisma jäänud ravimid on põhiliselt tekkinud ravikuurist üle jäämise tõttu (71%). Seisma jäänud ravimeid hoitakse alles, sest pole põhjust või aega ära visata (49%) või arvatakse, et tulevikus võib veel vaja minna (47%).

Ravimijääkidest vabanemise riiklike nõuetega olid hästi kursis umbes pooled vastanutest. 51% arvas, et jäägid tuleb viia apteeki, 25% teadis, et võib ka viia jäätmejaama, 12% tõi välja mittekorrektse vabanemise viisi (prügikasti viskamine, põletamine, tualetist allalaskmine) ja 15% ei osanud küsimusele vastata.

Ravimijääkidest vabanemiseks on ravimijäätmed olmejäätmete sekka pannud 41%, apteeki on need viinud 36% ja jäätmejaama 24%. 51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektsel viisil, peamisteks põhjusteks oli vastajate sõnul nende endi madal teadlikkus, samuti ajapuudus ja kogumiskohtade vähesus. Ravimijääkidega toimetamise reeglite kohta pole teavet saanud või ei suutnud meenutada, et oleks saanud 58% vastanutest. Põhilised teabe saamise allikad on olnud internet, meedia, televisioon ning ajakirjandus.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti inimeste ravimite käitlemist puudutavat teadlikkust. Selle viis läbi RAIT Faktum&Ariko 2020. aasta detsembris. Kokku küsitleti 1019 inimest. Valimi kujundamise aluseks oli Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalne mudel vanuse, soo, keele, elukoha ja asulatüübi tunnuste järgi vanusevahemikus 18–75 eluaastat.

Uuringu kokkuvõttega saab tutvuda Roche Eesti kodulehel.

Allikas: Roche Eesti 

Foto: freestocks.org / Pexels

close