Kohtla-Nõmmel likvideeritakse jääkreostust

Print Friendly, PDF & Email

27. juulil hakati Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil likvideerimima jääkreostust. Tööde käigus eemaldatakse maapinnal lasuv õlijäätmete kiht ning selle all olev reostunud pinnas. Jääkreostus likvideeritakse LIFE IP CleanEST projekti raames. Kohtla-Nõmme endine rehvitehas on CleanEST projekti esimene objekt. 

Endise rehvitehase territooriumil on 7000 tonni reostunud pinnast, millest CleanEST projekti käigus puhastatakse 1200 tonni. Läbi viidud uuringu järgi asub Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumi kõige ohtlikum reostuskolle katlamaja ja maapealsete küttemahutite piirkonnas. Seal on mahutite lähedal 2000 m² suurusel pinnal paks, osaliselt tahkestunud naftasaaduste kiht. Naftasaaduste, sh põlevkiviõli kogus on hinnanguliselt 500–200 tonni ning reostunud kiht ulatub 0–1,9 meetri sügavuseni.

Endise põlevkiviõli eksperimentaaltehase kõrvale rajatud omaaegne moodne tehas suutis Nõukogude Liidu loodeosas protekteeritud rehvidega varustada 20 000 autot aastas.

Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimees ja tehnikadirektor Meelis Eldermann nentis, et tegu on pärandreostusega, mille juured ulatuvad eelmise sajandi 30-ndatessse, kui sellel territooriumil tegutses Briti kapitalil rajatatud õlitehas ning nõukogude ajal rehvitehas. „Antud ala vahetus läheduses kulgeb Viru Keemia Grupi maapealne konveier, mis ühendab Ojamaa kaevandust Kohtla-Järve tootmisterritooriumiga ning mille ehituse käigus pidime antud maatüki soetama. Iga taoline puhtamale loodusele ja paremale elukeskkonnale suunatud projekt on väärt ettevõtmine, mis loob kasu kõikidele,“ ütles Eldermann.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul arvestab inimese tegevus üha enam keskkonnaga. Arenevad tehnoloogiad võimaldavad tootmist üha keskkonnasäästlikumalt arendada ning ring- ja rohemajandus on igapäevane normaalsus. „Eesti keskkonna üheks kõnekaks probleemiks on tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus,“ märkis keskkonnaminister. „Ida-Virumaa on Eesti ajaloolise tööstuspiirkonnana enim jääkreostusest kannatada saanud. Olukorra parandamiseks ootab ees palju tööd.“

LIFE IP CleanEST on veekogude parandamiseks ellu kutsutud projekt ning esimene nii ulatuslik ja suure mõjuga ettevõtmine Ida- ja Lääne-Virumaal, kuhu on haaratud nii jõgesid, rannikualade veekogusid kui jääkreostusobjekte, millest mõne puhul on reostus alguse saanud juba eelmise sajandi keskpaigas.

Projekti rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ja Eesti riik. Projekti kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot.

Allikas ja foto: Keskkonnaministeerium