Jarek Kurnitskit tunnustati rahvusvahelise töö eest COVID-19 leviku tõkestamisel

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaühenduste assotsiatsioon REHVA tunnustas tehnikaülikooli professori ja akadeemiku Jarek Kurnitski tööd COVID-19 ekspertgrupi juhina Euroopa ventilatsioonijuhiste ettevalmistamisel.

Kokku 13 keelde tõlgitud Euroopa juhendmaterjal hoonete ventilatsioonisüsteemide käitamiseks ja parema õhuvahetuse tagamiseks COVID-19 kriisi ajal osutus rahvusvaheliselt mõjusaks ning jõudis paljude riikide valitsuste töölauale. Mitusada tuhat korda alla laaditud juhend on leidnud kriisi ajal kasutust pea kõikides EL riikides, samuti väljaspool Euroopat.

REHVA ja Kurnitski olid esirinnas

Juhendi esimese versiooni avaldas REHVA 17. märtsil 2020 lähtudes meetmete koostamisel viiruse aerosoolsest levikust. Sellega sattuti vastuollu nii Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO kui mitmete teiste organisatsioonidega. See käivitas ülemaailmse debati, mis koos teadustulemuste tekkimisega andis kinnituse aerosoolse leviku domineerimisest nii lähikontaktis kui kaugemal.

REHVA ja Kurnitski olid 2020. aasta märtsis esimesed, kes rääkisid aerosoolifüüsikast ja eelmise viiruse SARS-CoV-1 kogemusest lähtuvalt, et välistada ei saa viirusnakkust väljahingatavate piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste ehk aerosoolide sissehingamise kaudu. Väiksemad, alla 5–10 mikroni suurused aerosoolid lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid. Selle tõttu 1–2 m vahemaa ei aita. Viiruseosakeste kõrge kontsentratsiooni tekkimise vältimiseks peavad ruumid olema ka hästi ventileeritud.

Kõige ohtlikumaks peetakse umbseid ja ülerahvastatud siseruume, kus ventilatsioon on puudulik. Sellistes kohtades nakatumise kohta on teaduskirjanduses raporteeritud palju juhtumeid. 0,1 mikroni suurune SARS-CoV-2 viirus (võrdluseks: 1 m = 1 000 000 mikronit) on väljahingatavate piiskade sees, mille läbimõõt algab 0,5 mikronist ja lõppeb 2 millimeetriga, kuid inimese hingamisteedesse üle 100 mikroni suurused osakesed ei satu. Viirus püsib aktiivne siseõhus kuni 3 tundi ja pindadel 2–3 päeva, kuid teadaolevalt selle viirusega ühtegi nakatumist pindade kaudu ei ole saadud. Tänaseks on juhendmaterjal jõudnud versioonini 4.1. See sisaldab mitmeid lisasid ja muuhulgas nakkusriski hindamiseks koostatud ventilatsiooni kalkulaatorit.

Vajalik ventilatsioonisüsteemide ülevaatus

Eestis on REHVA juhised rakendatud majandus- ja taristuministri hoonete ventileerimise määruse nr 8 (esmane versioon 07.04.2020 ja praegu kehtiv 29.11.2020) ning Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti TTJA põhjalikuma juhendi kujul. Ühtlasi on need käivitanud avaliku debati koolide ventilatsiooni parandamise vajadusest. Viiruse võimalikku kolmandat lainet arvestades on Tallinna Tehnikaülikool pakkunud välja ventilatsioonisüsteemide tehniliste ülevaatuste aktide koostamist hoonete ohutuse tõendamiseks, vastav metoodika on välja töötatud ja piloteeritud koostöös Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga.

Kui tavaliselt jagab REHVA tunnustusi oma aastakoosoleku galal, siis sel aastal jäi see COVID-19 pandeemia tõttu ära.

REHVA esindab üle 120 000 inseneri 27 riigist ning koostatud soovitused on mõeldud eelkõige töökohtadele ning muudele üldkasutatavatele siseruumidele.

Allikas ja foto: TalTech

close