Selgusid riigi roheelektri vähempakkumise esmased tulemused

Print Friendly, PDF & Email

Riik korraldas vähempakkumise 4,52 gigavatt-tunni (GWh) roheelektri ostmiseks aastas, kuhu laekus 36 pakkumist kogumahus 33,9 gigavatt-tundi ning hind kujunes madalamaks kui eelmisel oksjonil.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul tõestas kolmas riigi poolt läbi viidud vähempakkumine, et tänu arenevale tehnoloogiale ja aina kasvavale turule on roheenergia muutumas järjest taskukohasemaks. „Oleme seni testinud väiksemate kogustega ning need vähempakkumised on tõestanud, et roheelektrit saab pakkuda järjest odavama hinnaga. Seetõttu läheme aasta lõpu poole edasi juba oluliselt suuremamahulisema vähempakkumisega, et keskkonnasõbralik elekter jõuaks veelgi rohkemate kodude ja ettevõteteni,“ rääkis Aas.

Seekordse vähempakkumise keskmiseks hinnaks kujunes 53,3 eurot MWh eest, eelmisel pakkumisel oli keskmine hind 60,9 eurot. Madalaim pakkumine oli seekord hankel 45,8 eurot MWh eest.

Makstav toetus kujuneb hankel osaleja hinna ja elektri börsihinna koosmõjus, et tagada tarbijatele parima hinnaga taastuvenergia. Kui elektri kuu keskmine börsihind on näiteks 48 eurot MWh (maikuu keskmine hind), siis 49 euro MWh pakkunud tootja saab oma toodangu eest toetust 1 eurot MWh eest. Seni kehtinud toetusskeemiga oli toetusmäär 53,7 eurot MWh.

Konkursil said osaleda ainult uued tootmisseadmed, mille elektriline võimsus jääb vahemikku 50 kW kuni 1 MW. Roheelektri vähempakkumise võitjad selguvad paari kuu jooksul pärast pakkumiste kontrollimist.

Eelduslikult selle aasta neljandas kvartalis kuulutab riik välja senise suurima hanke 450 gigavatt-tunnile roheelektrile. See tähendab ligikaudu 150 tuhande kodumajapidamise tarbimisvajadust.

Taastuvelektri vähempakkumisi viib läbi süsteemihaldur Elering.

Allikas: Majandus- ja kommunikatsioniministeerium

Foto: Aleksander Kaasik / Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0

close