Geoloogiateenistus hakkab taas tegema riiklikke maavarade uuringuid

Eestis ei ole juba üle 30 aasta riiklikke maavarade uuringuid tehtud. Eesti Geoloogiateenistus on saanud riigilt ülesande viia läbi Eesti aluskorrakivimite geokeemilised uuringud Eesti ala kristalse aluskorra geokeemilise andmebaasi koostamiseks ja aluskorrakivimites metalse maagistumispotentsiaali hindamiseks. 

Selleks on vaja teha puurimistöid koos kaasnevate geofüüsikaliste uuringutega ning viia puurimise käigus saadud puursüdamikest läbi kivimite geokeemilised uuringud tänapäevasel tasemel.

Uuringute läbiviimiseks puuritakse Jõhvi magnetanomaalia ja Uljaste polümetalse anomaalia uuringuruumidesse kokku 3 puurauku. Kuna geoloogiateenistusel endal tehnika puursüdamike puurimiseks puudub, sõlmiti 9. septembril vastavate tööde tegemiseks lepingud Inseneribüroo Steigeriga. Lepingute järgselt puurib Steiger Jõhvi uurimisalasse kaks ja Uljaste uurimisalasse ühe ca 700 m sügavuse puuraugu. Geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud viivad läbi Eesti Geoloogiateenistuse geoloogid.

Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul on ei ole üle 30 aasta riiklikke maapõueressursside uuringuid tehtud. Nüüd alustatakse nendega taas. Planeeritud puurimiste eesmärk on eelkõige kontrollida varasemate puurimiste info õigsust. Samuti soovitakse saada värsket materjali täiendavate analüüside korraldamiseks tänapäevaste meetoditega. Töö käigus kogutud info võimaldab anda täpsemad hinnangud nimetatud anomaaliate potentsiaali kohta. Aeg on edasi läinud ning täna ei ole varasemate uuringute täpsusaste enam piisav. Ka ei tehtud omal ajal kõiki analüüse ning ei määratud kõiki neid elemente, mis täna on muutunud huvipakkuvaks ja võivad mõjutada nende leiukohtade väärtust. Uute analüüside tegemiseks ei ole kahjuks võimalik kasutada varem puuritud puursüdamikke, kuna need ei ole suures osas säilinud.

Riiklikud maavarade uuringud algavad oktoobris ning uuringuruumi asukoha valikul lähtus Eesti Geoloogiateenistus mõlemas piirkonnas varasemalt läbiviidud uuringute asukohtadest ja täpsustatud geofüüsikalisest infost.

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus

Foto: Ivo Kruusamägi /Wikimedia Commons  CC BY-SA. 4,0

Vt ka ajakirjas Keskkonnatehnika ilmunud artikleid:

• Petersell, V. Valvur ja valvatav ehk diktüoneemakilt ja fosforiit. Keskkonnatehnika 2009/3/ lk 16
• Petersell, V. Diktüoneemakilt, energia ja keskkond. Keskkonnatehnika 2008/4/lk 32
• Petersell, V. Eesti maavaradest ja nende kasutamisest geoloogi pilguga. Keskkonnatehnika 2011/4/lk 35
• Niin, M., Rammo, M. Diktüoneemakilt – Eesti tulevikumaavara. Keskkonnatehnika 2009/3/ lk 27
• Uibopuu, E. Kildagaas – kas Eesti kolmeteistkümnes maavara? Keskkonnatehnika 2012/3/lk 10
• Kattai, V. Eesti oma nafta ja gaasi allikas. Keskkonnatehnika 2009/3/ lk 24
• Pirrus, E. Graniidikillustik Eesti maapõuest – soovunelm või võimalus? 2011/2/lk 6
• Siitam, P., Raukas, A. Graniidi süvakaevandamine Maardus, kas parim lahendus? Keskkonnatehnika 2009/3/ lk 12