Eesti liginullenergiahooned on ühed energiatõhusamad Euroopas

Print Friendly, PDF & Email

Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid teadlased Eestist, Soomest, Rootsist ja Norrast uurisid liginullenergiahoonete energiatõhusust põhjamaades. Aluseks võetud nelja riigi energiatõhususe nõuete ja võrdluskorterelamute põhjal leiti, et Eesti liginullenergiahooned on Põhja-Euroopas kõige energiatõhusamad.

Uurimistööd juhtis TalTechi liginullenergia uurimisrühma juht professor Jarek Kurnitski, kelle sõnul on Eesti liginullenergiahooned energiatõhusad tänu meie teadlaste ja inseneride tublile tööle. Samuti on oluline, et Eesti kehtestas 2019. aastal, ühena vähestest Euroopas, hoonete kuluoptimaalsuse arvutustel põhinevad energiatõhususe miinimumnõuded. Soome loobus sellisest lähenemisest nn turusurve tõttu. See tähendas Soomele pisut odavamaid ehitushindu, aga pikas perspektiivis suuremaid ülalpidamiskulusid. Rootsis kujunes energiatõhususe nõuete ettevalmistamine liiga pikaks ning tähtajaks anti välja suhteliselt tagasihoidlik energiatõhususe variant.

Rahvusvaheline uurimisrühm võttis uurimistöös arvesse Euroopa Liidus kehtivaid energiatõhusa ehituse liginullenergia nõudeid, mis omakorda väljenduvad energiatõhususarvude abil.

Energiatõhususarv kajastab hoone energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks. Energiatõhususarv arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Selle arvutamisel ei kasutata mitte energiakulu üldmaksumust, vaid nn suhtelist kaalumistegurit, mis sõltub hoonesse tarnitud energiaühiku primaarenergiamahukusest. Kaalumistegurid, samuti mitmed muud arvutuse lähteandmed erinevad riigiti,

Esimest korda kehtestati Eestis summaarsel energiakasutusel põhinevad energiatõhususnõuded 2008. aastal. 2013. aastal muutusid nõuded rangemaks. Aastatel 2019–2020 muutusid need liginullenergianõueteks (kehtivad alates 2019.a avaliku sektori ja 2020.a erasektori ehitistele). Energiatõhususe nõuded vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Professor Kurnitski sõnul on Eestis saavutatud koos majanduskasvuga kiire energiatõhususe paranemine. Kui 2013. aastal jõuti Rootsi, Soome ja Norra tasemele, siis praegu oleme neist juba sammu võrra ees. Mõnevõrra üllatuslikult oli Eestil olnud julgust vormistada ambitsioonikad liginullenergianõuded määrustesse ning ehitussektor selle järgi ka tegutsema panna.

Korteri- või majaostja jaoks on ranged energiatõhususe nõuded omalaadne tarbijakaitse, sest arendajal on kasulik võimalikult odavalt ehitada. Kodu ostmisel hilisemate kõrgete ülalpidamiskuludega tavaliselt üldjuhul ei arvestata.

Uurimisrühma artikkel „NZEB requirements in Nordic countries“ (põhjamaade uute hoonete liginullenergia nõuded) ilmus väljaandes REHVA journal 12.2019.

Allikas: TalTech

Foto: Wikimedia Commons, CC BY-SA 4.0

close