Eesti investeerib sel aastal raudtee arendusse 122,5 miljonit eurot

Print Friendly, PDF & Email

1. jaanuaril algas Euroopa raudteeaasta. Sel aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu all raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eelised. Ühtlasi soovitakse motiveerida inimesi ja ettevõtjaid rongi kasutama, et ühiste pingutustega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Elron, Rail Baltic Estonia, Eesti Raudtee ja Operail plaanivad raudteeaastal 122,5 miljoni euro eest investeeringuid ja arendusi, et luua paremaid tingimusi rongireisijatele ning muuta raudtee ettevõtjatele atraktiivsemaks.

„Euroopa raudteeaasta markeerib hästi, kuidas 20ndad on ka Eestis liiprite päralt. Valmib kiire ja roheline raudtee Euroopa südamesse, siseriiklik raudtee saab elektrifitseeritud ja kiirused kuni 160 km/h-ni tõstetud. Valmib ka uus niit Rohukülla ning jõuame selguseni, kuidas oleks võimalik liita raudteega Tallinn ja Helsingi kaksiklinnaks,“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Möödunud aastal sättisime stardipakke ning sel aastal 122,5 miljoni euro eest tehtavate arendustega soovime saada hoo sisse rohelisema, kiirema ja ohutuma taristu loomisele,“ ütles Aas.

Eesti raudteeettevõtete rohepööre

Elron alustas uut aastat rohepöördega, lülitades enda elektrirongid üksnes taastuvenergiale. Elroni uued keskkonnasõbralikud elektrirongid jõuavad liinile 2024. a lõpus, kui valmib elektrifitseeritud Tallinna-Tartu raudteeliin. Samuti tihendas Elron sõidugraafikut ning jätkab sel aastal piletisüsteemi täiustamist, et pakkuda reisijatele paindlikumaid võimalusi ja tuua rongides olevatesse piletimasinatesse kaardimaksevõimalus.

Eesti Raudtee plaanib 2021. aastal investeerida ligi 53 miljoni eurot jätkates elektrifitseerimist, turvangusüsteemide moderniseerimist, raudtee õgvendamist, jaamade läbilaskevõime suurendamist ning peatuste mugavamaks ehitamist. Jätkub ka Turba-Rohuküla raudtee arendamine ning kogu raudteetaristu ja sellega ristuvate kohtade ohutumaks muutmine ning liikluskorralduse protsesside automatiseerimine.

Rail Baltic Estonia suunab sel aastal ehitusse vähemalt 45 miljonit eurot. Ettevõte soovib 2021. aasta esimeses pooles sõlmida koostöölepingud pea kõigi valdadega, kuhu peatused ehitatakse, et alustada kiiresti detailplaneeringute ja projekteerimistega. Alanud aastal hakatakse ehitama ka Tallinna ja Pärnu rahvusvahelisi reisiterminale ning lisanduvalt hangitakse vähemalt 14 rajatise ehitustööd.

Operaili 2021. aasta olulisemate 18,7 miljoni euro eest tehtavate projektide ja investeeringute peamisteks märksõnadeks on keskkonnahoid, uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ja efektiivsuse tõstmine. Ettevõte jätkab vesinikuveduri ehituseks vajalike eeltöödega ning ehitab selle aasta jooksul valmis kuus uut moderniseeritud C30-M vedurit. Lisaks alustab Operail Baltimaade ja lähiregiooni esimese LNG-liiniveduri ehitustöödega. Operail plaanib vähendada ka paberimajandust ja võtta kasutusele kaubaveo infosüsteem RailCube’i. Firma arendab jätkuvalt ka multimodaalse kaubaveo teenust, et tuua rohkem kaupu maanteelt raudteele.

MKM rahastab CEF vahenditest Edelaraudtee AS-ile kuuluva Lelle ja Pärnu vahelise raudteelõigu rekonstrueerimist Rail Baltica materjalivedude tarbeks 5,8 miljoni euroga.

Värske valitsus on koalitsioonileppega otsustanud pöörata suuremat tähelepanu ka Tallinna-Helsingi tunnelile, et jõuda Soomega ühistele arusaamadele, kuidas projektiga edasi minna.

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Foto: Wikimedia Commons CC BY-SA 4.0

close