Valmis uurimistöö Eesti kaugküttesektori CO2 jalajäljest

Print Friendly, PDF & Email

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) viisid läbi mahuka uurimistöö, kus analüüsiti 99 Eesti suurima kaugküttevõrgu andmeid ning arvutati välja Eesti kaugküttesektori 2020 aasta CO2 jalajälg.

Taastuvenergiale üleminek koos energiatõhususe parandamisega on Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika üks suuremaid eesmärke. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel on oluline tähtsus linnade ja hoonete keskkonnajalajälje vähendamisel. Kaugküte on Eestis kõige levinum kütmisviis ning soojusettevõtted on juba üle kümne aasta panustanud kohalike biokütuste ning tööstusliku heitsoojuse kasutamisele. Kohalikud energiaallikad tugevdavad varustuskindlust ja on taganud tarbijatele soodsa energiahinna.

Uurimistöö raames koguti andmed 99 Eesti suurima kaugküttevõrgu kohta, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaugkütte turumahust. Töös võeti arvesse katlamajades ja koostootmisjaamades kasutatud kütuste energiad ning samuti süsteemide tööks ja soojuse jaotuseks vajalikud energiakogused. Andmeanalüüsis kasutati kolme erinevat lähenemist, milleks on statistiline, proportsionaalne ning power-bonus metoodika. Neist viimane võtab arvesse ka koostootmisjaamades toodetud elektrienergia asendusefekti. Analoogne uuring viidi 2014. aastal läbi ka Rootsis.

Uurimistöö koostanud TalTech Energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on läbiviidud uuring Eestis esmakordne ning määrab omamoodi baasjoone kaugküttesektori dekarboniseerimisel. „Euroopas laialt kasutust leidnud power-bonus metoodika järgi võib väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020 aastal CO2 neutraalne ning kaugküttesoojuse eriheitetegur oli -19,8 kgCO2/MWh“, sõnas Latõšov. Ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide väga madal. Eelmise aasta andmed näitavad, et rohkem kui 92% uuritud kaugküttevõrkudest oli edastatava soojusenergia poolest madalama CO2 keskkonnajäljega võrreldes elekterkütte, soojuspumba või maagaasiga.

Rohkem kui pool kaugküttes kasutatud kütustest on hakkpuit

Samuti andis analüüs hea ülevaate 2020 aasta kaugkütte kütusepaketist – üle 74% kaugküttesoojusest pärineb taastuvatest energiaallikatest või siis tööstuse heitsoojusest. Tipukütustena kasutati maagaasi ja teisi kütuseid.

EJKÜ tegevjuhi Siim Umbleja sõnul moodustas 58,3% kaugküttes kasutatud kütustest hakkpuit, mida oma taastuva päritolu tõttu loetakse CO2 neutraalseks kütuseks. „Taastuvate energiaallikate osakaal Eestis on aasta-aastalt kasvanud. 2020. aastal kasutati uuritud kaugküttevõrkudes juba ca 4,1 TWh hakkpuitu (ca 3,3 mln puistekuupmeetrit). On kindel, et igasugused hinnaanomaaliad hakkpuidu turul ja ka võimalik kütusdefitsiit mõjutavad juba täna rohkem kui 58% soojuse tarbijatest“, selgitas Umbleja.

Metsade säästliku majandamise huvides tuleb eelistada puidu kasutamist kohalikes katlamajades ja kõrge efektiivsusega koostootmisjaamades. Metsanduse arengukava aruteludes väljapakutud aastased raiemahud fikseerivad selged piirid ning biokütuste ebaefektiivne kasutamine kutsub esile kütusedefitsiidi koos hüppelise hinnatõusuga. Kui siiani on valdavalt kohalikel kütustel baseeruv kaugküttesoojus püsinud suhteliselt stabiilse hinnaga, siis hakkpuidu suuremahuline kasutamine elektrijaamades (tulenevalt kõrgetest elektrihindadest) tekitab tõsiseid tasakaaluhäireid, mis omakorda võivad energiakriisi laiendada ka soojussektorisse.

Uurimistöö lõpparuanne on leitav EJKÜ veebilehelt aadressil  www.epha.ee/co2

Allikas: EJKÜ

Foto: Frank Vincentz / Wikimedia Commons CC BY-SA 3.0

close