Kas kaugküttele lüüakse hingekella?

Print Friendly, PDF & Email

Eesti energeetika pikaajalise arengukava kohaselt tuleb säilitada ja eelistada kaugkütet. Kaugküttevõrkude olemasolu annab hea eelduse soojuse ja elektri koostootmisjaamade ehitamiseks. Eralditootmisega võrreldes kasutatakse koostootmisjaamades primaarenergiat palju tõhusamalt – sama koguse energia saamiseks kulutatakse neis oluliselt vähem kütust.

Viimastel aastatel on mitmes kohalikus omavalitsuses uute objektide soojusvarustuses hakatud kaugküttele üha enam eelistama lokaalset soojusvarustust, seda isegi seadustatud kaugküttepiirkondades. Sellega annavad kohalikud omavalitsused valla elanikele ja teistele tarbijatele aga märku, et kaugküttel pole tulevikku.

Kaugküttesüsteemis varustab üks katlamaja paljusid tarbijaid, kusjuures küttetariif kujuneb kahe komponendi – püsi- ja muutuvkulude põhjal. Muutuvkuludest moodustab põhiosa kütus. Püsikuludesse kuuluvad kapitalikulud (investeeringud, laenud), töötajate palgad ning valdav osa võrgukadudest. Tuleb arvestada, et püsikulud tarbimisest ei sõltu, mistõttu iga tarbija, kes loobub kaugküttest või tarbib vähem soojust, tõstab võrku allesjäänute tariifi . Seevastu uued kaugküttega liituvad tarbijad (kui süsteem seda võimaldab) alandavad tariifi või pidurdavad selle suurenemist. Peale halva eeskuju andmise suurendavad kaugküttepiirkonnas kaugküttega mitte liituvad kohaliku omavalitsuse objektid ülejäänud tarbijate tulevasi küttekulusid.

Koht- või kaugkütte valimisel ei tohiks lähtuda hetkehindadest

Paljusid kaugkütteettevõtteid ootavad ees rasked ajad. Seoses importkütuse kallinemisega on kaugküttetariif hüppeliselt tõusnud ja mõnes piirkonnas jõudnud elektritariifi suurusjärku. Mitmel tarbijal on tekkinud ahvatlus loobuda kaugküttest ja minna üle elekterküttele või elekterkütte ühele liigile – soojuspumpadele.

Keegi meist ei ole hiromant ega suuda ennustada energiakandjate hinna täpset kujunemist. Kui toornaftabarrel maksis mõni kuu tagasi (2008. aasta suvel) ligi 150 USD, siis praegu (novembris 2008) alla 60 dollari. Turukonkurentsi tingimustes mõjutab toornafta hind muude kütuste hinda ning see omakorda kaugküttetariifi . Eesti elektrikaubanduses kuni 2013. aastani vabaturgu ei ole ning elektri hind on energiaturu regulaatori – konkurentsiameti kontrolli all. Seetõttu on elektri hind meil moonutatud ja vabaturuolukorraga võrreldes tõenäoliselt liiga madal.

Otsuseid soojusallika vahetamise kohta ei tohiks teha energiakandjate hetkehindadest lähtudes.

Enne kui uus kaev valmis, ei maksa vanasse kaevu sülitada

Niimoodi ütleb eesti vanasõna, mida tasuks kaugküttest loobumisel arvestada.

Nagu öeldud, suurendab iga kaugküttest loobuja võrkujäänute küttetariifi . See võib käima panna nn lumepalliefekti – üha suurem osa tarbijatest üritab pidevalt suurenevate küttearvete tõttu kaugküttest loobuda ning kaugkütte tarbijaiks jäävad vaid vähem ettevõtlikud. Vähenenud müügimaht ja soojuse kõrgest tariifist tingitud maksevõlad võivad halvimal juhul kaugkütteettevõtte pankrotti viia. Mis saab siis kaugküttetarbijatest? Tõenäoliselt jäävad tarbijateks ainult väikese sissetuleku ja laenuvõimega elanikud. Kes aitab neil külmal perioodil toa soojana hoida? Kohalikud omavalitsused peaksid seda asjaolu ja kaasnevaid riske arvestama.

Kaugküttest loobumine eeldab investeerimist uude soojusallikasse. Alternatiiviks võiks olla mõnd odavamat kütust põletav kohtkatlamaja, otseelekterküte või soojuspump. Ka need nõuavad raha. Arvestades seda, et laenu on lähiajal raske saada (ülemaailmne finantskriis, kõrged omafinantseerimisnõuded), ei ole tõenäoline, et kõik mingi kaugküttesüsteemi tarbijad oleksid võimelised ühekorraga alternatiivset soojusallikat muretsema.

Elekterküte seab elektripaigaldisele erinõudeid. Hoones ja piirkonnas peab olema piisavalt elektrivõimsust (ampreid) ja seda nn tipuaegse koormuse puhuks. Ka soojuspumbad vajavad täiendavat elektrivõimsust, eriti õhk-õhk- ja õhk-vesi-pumbad. Üldjuhul ei ole kaugküttega hoonetes elektriga kütmiseks piisavalt võimsust ega olemasolevad kaablid selleks ette nähtud. Mida külmem on välisõhk, seda suurem on elektritarbimine. Ebapiisava võimsuse korral hakkavad kaitsmed külma ilmaga välja lööma ning ülekoormatud elektripaigaldisest tingitud tulekahju oht suureneb.

Kui soovitakse üle minna õhk-vesi või maa-vesi-soojuspumpadele, siis ei tohi unustada, et olemasolev küttesüsteem on üldjuhul ette nähtud palju kõrgema temperatuuriga soojuskandja jaoks, kui soojuspump anda suudab. Probleeme võib tekkida tipuaegse koormuse katmisega. Ilmselt on liiga lühinägelik loota rehepaplusele à la jätame kaugkütteühenduse alles ja kasutame seda soojuspumbale lisaks ainult külmemate ilmade korral.

Enne kaugküttest loobumist tuleb tõsiselt kaaluda kaug- ja kohtkütte plusse ja miinuseid ning veenduda, et see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas ka tulevikus.

Artikli autor on Teet Tark, Hevac OÜ

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 8/2008 lk 13–14

Foto: Erik Damskier / Wikimedia Commons