Tehnosüsteemide hooldus

Print Friendly, PDF & Email

Tehnosüsteemide hooldus on selline tegevus, millega tagatakse süsteemide ja nende osade vastavus ettenähtud nõuetele.

Tehnosüsteemide hooldus on regulaarne ja kindla sisuga tööde kompleks, mille eesmärk on hoida hoone tehnosüsteemid ettenähtud seisundis või taastada see seisund, korrashoitava objekti kasutusotstarvet üldjuhul oluliselt parendamata või muutmata.

Tehnosüsteemide hooldus on kas ennetav või avariiline

Tehnosüsteemide hooldusel saab alati eristada kaht põhieesmärki – ennetav või avariiline. Sellest tulenevalt valitakse ka tööde korraldamise moodus. Ennetava tehnohoolduse puhul on tegemist korrapäraste töödega, mida tehakse kas ettenähtud ajavahemiku tagant või määratletud asjaolude ilmnemise korral, et vähendada tõrgete tõenäosust või hooldatava süsteemi toimimise halvenemist. Avariilisse hooldusse kuuluvad tööd, mida tehakse vaid avarii korral ning mille eesmärk on avarii ja selle tagajärgede likvideerimine.

Hoone omanikud ei ole enamasti tehnosüsteemide hooldamise asjatundjad, kvaliteetseid teenuseid suudavad pakkuda vaid professionaalid. Kui osta teenus asjatundjalt, sisaldab tasutav summa nii kulutusi materjalidele ja abivahenditele, töötasu kui ka ettevõtja üldkulusid. Tehnohoolduslepinguid sõlmides on vaja selgelt määratleda hooldatav süsteem ja selle hooldamisega seonduvad vastutuspiirid, hoolduse eesmärk (ennetav ja/või avariiline) ning selle tegemise tingimused ja töökirjeldused. Hoolduse mahtu kalkuleerides on vaja teada, kui palju aega võib kuluda objekti või selle osa ülevaatamiseks. Ajakulu hinnatakse hoone vajadustest lähtuvalt.

Küttesüsteeme on vaja aktiivselt hooldada kütteperioodi ajal (oktoobrist maini). Suurem osa ajast kulub süsteemi käivitamisele ja õhustamisele ning soojussõlme avamisele ja sulgemisele. Enne kütteperioodi pestakse läbi ja survestatakse soojusvaheti. Hooldamiseks loetakse töid, mida pädev hooldustehnik suudab teha ilma konstruktsioone ja seadmeid või nende osi asendamata ning mille tegemiseks ei ole vaja täiendavat kooskõlastust või projekti. Neid töid kavandades lähtutakse seadmete kasutusjuhendites määratud hooldusvälpadest. Mõnikord kasutusjuhendeid ei olegi ning siis toimub hooldus kokkulepitud ajavahemike tagant.

Kui kinnistu omanik teisiti ei nõua, peab tehnohoolduse korraldaja kord kuus teavitama tellijat hoolduse käigus avastatust, ettepanekutest või üldistustest. Klient saab soovi korral väljavõtte ka objekti hoolduspäevikust. Hoolduspäevikut hoitakse kinnistul kokkulepitud ruumis, nii et see oleks igal ajal kättesaadav nii töövõtja kui ka tellija esindajale. Hoolduspäevikusse märgitakse tehtud hooldustööd, näidates kuupäeva, tehtud tööde kirjelduse ja töö tegija nime, mida töö tegija kinnitab oma allkirjaga. Päevikusse pannakse kirja ka märgatud vead ja kahjustused.

Hooldustööde kvaliteedi hindamine

Hooldustööde kvaliteeti saab hinnata objekti korrashoiu soovitud tulemuse järgi. Kuna hooldustööd sõltuvad olulisel määral objektil olevatest süsteemidest, ei saa tehnohooldust pakkuv ettevõte tunda kõigi seadmete hooldusvõtteid ning mingi osa seadmeist tuleb anda alltöövõtjate või koostööpartnerite hooldada. Enamasti suudab ettevõte ise teha 2/3 vajalikest töödest. Kvaliteet sõltub ka sellest, millise sagedusega teenust osutatakse, s.t mida lühem on hooldusvälp, seda rohkem peab ettevõttel olema ressursse teenuse osutamiseks. Töö oodatavat kvaliteeti saab hinnata kasutatavate töövahendite ja tehnoloogia ning spetsiaalse tööriietuse ja masinapargi, arvutite ja tänapäevaste sidevahendite olemasolu alusel.

Artikli autor on HANNES HANNUS, Seadistaja OÜ

Artikkel ilmus ajakirjas Keskkonnatehnika 4/2010 lk 40

Foto: Wikimedia Commons

close