ÜlevaadeUudised

Taastuvate energiaallikate osakaal elektri tootmisel suurenes 2019. a

5. veebruaril avaldasid kaks mõttekoda – Sandberg ja Agora Energiewende ühise, Eurostati andmetele tugineva raporti „Euroopa energiasektor 2019.aastal“ (The European Power Sector in 2019). Raporti andmetel kasvas taastuvate energiaallikate osakaal elektri tootmisel möödunud aastal ning esmakordselt toodeti Euroopas tuulest ja päikesest rohkem elektrit kui söest.

2019. aastal oli Euroopa Liidus taastuvate energiaallikate osakaal elektrienergia totmisel 34,6% (2018. a 32,8%). Kui veel viis aastat tagasi kasutati elektrienergia tootmiseks sütt pea poole rohkem kui tuult ja päikst, siis nüüd on olukord muutunud. 2019. aastal toodeti esmakordselt Euroopas elektrienergiat rohkem tuulest ja päikesest kui söest. Tuulest ja päikesest toodetud elektrienergia moodustas möödunud aastal 18% (569 TWH) ja söest toodetud 15% (469 TW/h) elektrienergia kogutoodangust. Taastuvenergia osakaalu suurenemist soodustasid avamere tuuleenergia (Suurbritannia) ja päikeseenergia (Portugal) rekordiliselt madalad oksjonihinnad, samuti CO2 hinna tõus.

Söest toodeti vähem elektrit

Vaid ühe aastaga vähenes söe tootmine Euroopa Liidus 24% (kivisöe tootmine vähenes 32% ja pruunsöe 16%). Võrreldes 2007. aastaga vähenes söetoodang rohkem kui poole võrra. Tänu söe tootmise vähenemisele vähenes Euroopa energiasektori CO2 heide 12% (ehk 120 Mt). Tegemist oli suurima langusega alates 1990. aastast.

Söe kasutamine vähenes võrreldes 2018. aastaga rohkem Lääne-Euroopas ja vähem Euroopa Liidu idaosas. Söe asemel kasutati elektrienergia tootmiseks rohkem tuule- ja päikeseenergiat ning gaasi. Tuule- ja päikeseenergia osakaal suurenes tänu uute võimsuste kasutuselevõtule, gaasi osakaalu suurendas CO2 kõrgem hind, mis tõstis gaasielektrijaamade konkurentsivõimet võrreldes söetootmisega. 2019. aastal teatasid Kreeka ja Ungari oma plaanist loobuda elektrienergia tootmiseks kivisöe kasutamisest vastavalt 2028. ja 2030. aastaks.

Aastatel 2010–2019 vähenes söe osakaal elektrienergia tootmisel 10 protsendipunkti võrra. Tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektrienergia osa seevastu sama aja jooksul suurenes 13 protsendipunkti võrra. Gaasi osakaal elektrienergia tootmisel oli 2019. aastal 1 protsendipunkti võrra väiksem kui 2010. aastal. Alates 2014. aastast on EL-s käiku antud uute  maagaasil töötavate elektrijaamade koguvõimsus vaid 7 GW.

Võrreldes 2018. aastaga suurenes uute käikuantud tuuleelektrijaamade koguvõimsus EL-s hinnanguliselt 14 GW ja päikeseelektrijaamade oma 17 GW võrra.  Võrdluseks, 2018. a oli uute käikuantud TEJ-de koguvõimsus 9,7 GW ja päikeseelektrijaamade koguvõimsus 11 GW.

Elektrienergia tootmine ja tarbimine Euroopa Liidus 2019. aastal

Elektrienergia tarbimine vähenes 2019. aastal Euroopa Liidus 1,7% (56T WH) ja oli sama suur kui 2015. aastal. Kõige rohkem vähenes elektrienergia tarbimine Saksamaal (3,3%). Tarbimise vähenemist soodustas soe talv.

Tuuleenergiast elektri tootmine suurenes 2019. aastal 14% (54 TWh). Kasvust 73% andsid 5 riiki – Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi ja Hispaania. Päikeseenergiast elektri tootmine suurenes aastaga 7% võrra (9,5 MWh), seejuures kasvust 54% andsid Holland (9,5 TWh) ja Hispaania (3TWh).

Biomassi kasutamine suurenes vaid 1% (1,4 TWh) ja hüdroenergia kasutamine elektri tootmiseks vähenes 6 % (21,5 TWh). Tuumaenergia tootmine vähenes EL-s 1% võrra (6 TWh). Suurbritannias vähenes tuumaenergia tootmine 14% ja Prantsusmaal 3%. Seevastu Belgias, kus anti käiku uued tuumareaktorid, suurenes tuumaenergia tootmine 48%.

Gaasi kasutamine elektri tootmiseks suurenes möödunud aastal 12% (72,5 TWh), seda eelkõige tänu CO2 hinna tõusule. Hispaanias suurenes gaasist elektrienergia tootmine 27 TWh võrra, järgnesid Holland (12 TWh), Itaalia ja Saksamaa (9 TWh) ning Prantsusmaa (8 TWh). Nende 5 riigi osakaal gaasi kasutamise suurenemisel oli 88%.

Võrreldes 2018. aastaga vähenes 2019. aastal kivisöe tootmine 32% (101 TWh). Saksamaal vähenes kivisöe tootmine 26 TWh, Hispaanias 24 TWh, Hollandis ja Suurbritannias 10 TWh ning Itaalias 9 TWh. Nende viie riigi panus kokku kivisöe tootmise vähenemisel oli 79%. Pruunsöe tootmine vähenes Euroopa Liidus 16% (49 TWh), kõige rohkem vähenes pruunsöe tootmine Saksamaal (32 TWh) ja Poolas (7 TWh). Kõigi fossiilkütuste tootmine kokku vähenes 6% (82 TWh), tegemist oli suurima langusega viimase 5 aasta jooksul.

Keskkonameedia

Fotol on tuulepark Uithuizermeedenis Hollandis. Foto: Tom Swinnen / Pexels