Satelliidiseirel põhinevast Copernicuse mereteenusest on kasu nii kaluril kui tuulepargi arendajal

Print Friendly, PDF & Email

Euroopa Liidu programmi kuuluv Copernicuse mereteenus võimaldab ligipääsu põhjalikule andmebaasile, mis puudutab maailmamere, sealhulgas Läänemere seisundit. Andmete põhjal saab teha prognoose, planeerida tegevusi vee peal ja kallastel ning hoolitseda kodumere käekäigu eest.    

Satelliitide seiret kasutava mereteenuse juures on oma panus ka eestlastel. “Suur osa meie tööst oli ja on seotud meie kodumere – Läänemerega,” kinnitab TalTechi meresüsteemide instituudi vanemteadur Priidik Lagemaa. “Meie instituudi teadlased panid paika need indikaatorid, mida Läänemere seires rakendada. Alates mereteenuse kasutuselevõtust koostatakse igal aastal ka analüüs, mis kajastab ookeanite seisundit ning toob välja huvitavamad sündmused sel ajal. Läänemere analüüsi paneme kokku meie.” Lisaks kontrollib meresüsteemide instituut Läänemere seire ja prognoosikeskuse andmete täpsust ning kvaliteeti ja arendab erinevaid numbrilisi mudeleid.  

Jääkattest tursavarudeni  

Priidik Lagemaa räägib, et indikaatorid annavad infot peamiste Läänemere parameetrite ja seeläbi mereseisundi ja muutuste kohta. “Copernicuse mereteenuse indikaatorid näitavad andmeid aastast 1993 kuni tänaseni. Heaks näiteks on ookeanite keskmise veetaseme muutus või Arktika jääkatte pindala. Need on lihtsalt arusaadavad aegread, millest saab välja lugeda trende ja teha neile tuginedes otsuseid,” selgitab Lagemaa.  

Näiteks mere süvakihi soolsuse trend näitab soolsuse muutust erinevatel sügavustel. “Enamik mereprotsesse sõltub soolsuse tasemest. Soolsus mõjutab vee kihistumist, halokliini tugevust ja vertikaalset segunemist ning hapniku sisaldust ja seeläbi elu võimalikkust meres. Läänemere puhul on see oluline, sest just siin merepõhjas on suur surnud tsoon,” tõdeb teadlane. Läänemere indikaatorite hulka kuuluvad veel mere süvakihi temperatuur, jää ulatus ja ruumala. Peale selle Gotlandi, Arkona ja Bornholmi süviku teatud näitajaid, sest need iseloomustavad Läänemere veevahetust Põhjamerega. Eraldi vaadeldakse turskade paljunemistingimusi,” loetleb Priidik Lagemaa.  

Millal kalale ja kuhu tuulepark  

Copernicuse mereteenuse seireandmed ja prognoosid on vabalt kättesaadavad kõigile. “Tegemist on teenusega, millele on võimalik üles ehitada erinevaid rakendusi. Merekeskkonna lühiajalised ehk kuni 6-päevased prognoosid võimaldavad anda hoiatusi meretaseme tõusuga kaasneva üleujutuse kohta. See info on kindlasti oluline ka kaluritele, et vältida võrkude soovimatut triivi. Meretaseme languse prognoosi saab aga arvesse võtta laevaliikluse korraldamisel, Eestis on teadupärast probleemseks kohaks Rukki kanal, mis asub Hiiumaa ja mandri laevateel ning kipub jääma liiga madalaks,” selgitab Lagemaa, kelle sõnul on veetemperatuuri, lainetuse, soolsuse ja hoovuste prognoosist kasu suurel hulgal inimestest alates laevakaptenitest, merepäästjatest ja tuukritest lõpetades lihtsalt veesportlasega. “Kuid mereseire andmed on hindamatuks abiks ka sadamate ja tuuleparkide planeerimisel ning jääteede ja kalakasvatuste rajamisel. Mere jälgimine annab sisendi ka keskkonnakaitse korraldamiseks.”  

Kui Copernicuse mereteenus kuus aastat tagasi avalikku kasutusse jõudis, oli Eesti esimene koht, kus projekti tutvustati – on ju Eesti ise mereriik, lisaks tuntud IT-valdkonna tugevuse järgi. Kuidas on Eesti kasutajad mereteenuse vastu võtnud? “Mereteenus on suhteliselt hästi kasutusele võetud, kuid arenemisruumi veel on. Seda on keeruline öelda, kui palju inimesi reaalselt ühe või teise kanali kaudu Copernicuse mereteenuse andmetega kokku puutub,” tõdeb Lagemaa. Küll aga kasutavad tema kinnitusel mereteenuse andmeid oma prognooside koostamiseks nii Ilmateenistus kui Meretaseme Infosüsteem, niisiis võib arvata, et mõju on tegelikult suur.  

Seireandmed näitasid kätte kokaiinilasti teekonna

Copernicuse mereteenus on oluliseks abivahendiks ka üliõpilastele. “Näiteks 2017. aastal  analüüsisid meie ülikooli tudengid mereseire andmeid kasutades Lohusalu rannalt avastatud uimastite mereteed. Üliõpilased jõudsid mere- ja tuuleolusid ning hoovuseid analüüsides järeldusele, et kokaiinipakikesed jõudsid Lohusalu vetesse Paldiskisse suunduvalt Soome lahe lõunapoolselt laevateelt,“ meenutab teadlane. “Mereteenust, nagu kogu Copernicuse programmi arendatakse pidevalt edasi, tänu satelliitide tehnoloogilistele võimalustele ja üha täpsematele mudelitele on inimestel võimalik kasutada väga väärtuslikku andmekogu, mis iseloomustab planeedi seisundit ning muutumist.”

Teisalt tõdeb Lagemaa, et sellise andmemahuga töötamine nõuab juba omaette teadmisi. “Seega tuleb pöörata tähelepanu tudengite IT ettevalmistamisele, et nad suudaksid kaasaegsete suurandmete ning vastava tarkvaraga oskuslikult ümber käia. Tänapäeval on hoomamatult palju andmeid ning probleem seisneb tihti selles, kuidas nendest andmetest kasulik info üles leida ning kokku võtta.” Lagemaa lisab, et uuest õppeaastast alustab TalTechis meresüsteemide ning geoloogia instituudi uus ühine õppekava “Maa süsteemid, kliimad ja tehnoloogiad”, mis tegeleb nii maapõues kui merevetes toimuvate protsesside uurimisega. “Mitte kunagi varem pole meil olnud selleks nii häid võimalusi ja samal ajal nii pakitsevat vajadust. Me peame arvestama planeedi muutuva keskkonna ja Maa pakutavate ressursside piiratusega. Mida rohkem me looduses toimuvaid protsesse mõistame, seda paremini saame planeerida oma elutegevust ning valmistuda tulevikuks.”

Allikas: TalTechi geoloogia instituut

Fotol Priidik Lagemaa. Foto: erakogu

close