Innovatsioon

Eesti teadlased on leidnud uudse lahenduse põlevkivi väärindamiseks

Print Friendly, PDF & Email

Eesti teadlased on teinud suure sammu siinses tööstusinnovatsioonis. Leitud on töötav lahendus, kuidas põlevkivi tõhusamalt ja keskkonnasõbralikult kasutada. Selle asemel, et põlevkivi põletada või sellest õli toota, saab põlevkivis leiduvast kasulikust komponendist kerogeenist toota dikarboksüülhappeid, mis on polüuretaanide ja paljude teiste tööstuskemikaalide lähteained. Tootmisprotsess on võrreldes põlevkivist õli tootmisega keskkonda vähem saastavam ja saaduse väärtus maailmaturul oluliselt hinnalisem.

Unikaalne kogu maailmas

2017. aastast alates on TalTech tööstuskeemia laboris Alexela arendusfirma Kerogen OÜ ja EU rahastamise toel edukalt ellu viidud kaks projekti: KEROX I (2017–2019) ja KEROX II (2020–2022) „Uus põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiline platvorm“. Nende uuringute tulemusena loodi laboratoorne tehnoloogia põlevkivi otseseks muundamiseks väärtuslikeks keemiatööstuse põhikemikaalideks.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Margus Lopp ütles 24. mail toimunud põlevkivialase uurimustöö tutvustamisel, et kõnealuses projektis oli kaks eesmärki. „Põlevkivi kõige lihtsam kasutamise viis on teda põletada, nagu seda tegi Kukruse mõisnik Robert von Toll. Me võtsime algusest peale oma uuringutes eesmärgi otsida võimalusi põlevkivi muundamisekstoodeteks, mis oleksid oluliselt kallimad põlevkiviõlist ega sõltuks otseselt maailmaturu naftahinnast. Teine eesmärk on Eestis tänapäevase, keskkonnanõudeid ja ringmajanduse põhimõtteid järgiva keemiatööstuse rajamine“.

Esimese eesmärgi esimene oluline verstapost on Lopi sõnul saavutatud. „Toimiv tehnoloogia põlevkivi muundamisel kerogeenist kättesaadavate dihapete saamiseks põlevkivist töötab. See on ka eeldus Eestis peenkeemiatööstuse rajamiseks“.

 Tänaseks on valminud kerogeenist dikarboksüülhapete tootmise laboratoorne katseseade, millel saadavad tulemused on aluseks tööstusliku pilootseadme ehitamiseks. „Meie loodud katseseade on ainulaadne ja originaalne kogu maailmas. Ka seda tehnoloogiat ei ole mujal maailmas veel olemas,“ ütles professor Lopp.

Kõrgem väärtus ja väiksem jalajälg

Loodud laboratoorne tehnoloogia põlevkivi otseseks muundamiseks väärtuslikeks keemiatööstuse põhikemikaalideks on esimene nurgakivi põlevkivil põhineva peenkeemiatööstuse rajamisel Eestis. Kõige kasumlikum põlevkivis ongi kerogeenist kättesaadavad dikarboksüülhapped, mille turuhind on 120–150 eur/kg (põlevkiviõli hind on 0.70 eur/kg).

TalTech teadlaste (Margus Lopp, peakeemik Dr. Kristiina Kaldas ja Dr. Jaan Mihkel Uustalu) loodud lahenduse näol on võimalik väärindada põlevkivi sadu kordi enam kui selle põletamisel energiaks. „Luua põlevkivi väärindamise keskkonnasõbralik ringmajanduse printsiipe austav tehnoloogia põlevkivi terviklikuks jääkideta kasutamiseks, see on olnud meie uuringute esimene ja peamine mõte. Meie edu avab ukse väärtuslike dikarboksüülhapete laiale kasutamisele ja nendest mitmesuguste toodete valmistamiseks,“ sõnas Lopp ja lisas, et põlevkiviressurss on eelkõige Eesti energeetilise sõltumatuse alus.

Alexela nõukogu esimees Heiti Hääl sõnas teadlaste edu kommenteerides, et teadlaste juba tehtud ja jätkuv töö annab lähitulevikus olulise panuse Eesti majandusse. „Ma arvan, et selle protsessi parim tulemus võib olla, et põlevkivitööstuse kuvand muutub tänasest pruunist ja saastavast palju rohelisemaks ning kõrge lisandväärtusega kemikaale tootvaks majandusharuks. Seda me täna teadlaste tehtud töö pealt näeme ja usume, et Eesti suurimast loodusvarast on peale õli võimalik toota väiksema jalajäljega senisest oluliselt väärtuslikumat saadust“.

Allikas: Alexela

Fotol Margus Lopp ja Jaan Mihkel Uustalu. Foto: Jakob Meier

Vt ka Ülevaade põlevkivitööstuse arengust