Energia- ja kliimakava 2030 saadeti kooskõlastusringile

Print Friendly, PDF & Email

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis oktoobri keskel ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). REKK2030 eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele infot sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti saavutada oma energia- ja kliima-alased eesmärgid.

Järgnevatel aastakümnetel on ees palju tööd liikumaks kliimaneutraalse majanduse poole. Sealjuures on tähtis omavaheline koostöö nii tööstus-, transpordi – kui energeetikasektoris. Minister Taavi Aas rõhutas, et REKK2030 on vajalik selleks, et avalikkus ja ettevõtjad saaksid oma tegevusi planeerida ja valmistada ette vajalikke investeeringuid, et kliimaeesmärke saavutada. „Tegemist on väga oluliste ja suurt rahalist mõju omavate otsustega, mida kindlasti ei saa teha kiirustades,“ ütles minister. „Puhtama energiatootmise poole on mõistlik liikuda samm-haaval, kahjustamata Eesti energiajulgeolekut ja töökohti Ida-Virumaal,“ lisas Aas.

Pärast ministeeriumite kooskõlastuste saamist saadetakse Riiklik energia- ja kliimakava tutvumiseks ja heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Viimane edastab selle hiljemalt käesoleva aasta lõpuks Euroopa Komisjonile.

Riiklik energia- ja kliimakava on Euroopa Komisjonile iga kümne aasta järel esitatav teatis Euroopa Liidu liikmesriigi energia- ja kliimaeesmärkide ning nende täitmise meetmete kohta. Teatise esitamise aluseks on Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus (EL) 2018/1999. REKK 2030 on koostatud kehtivate arengudokumentide alusel ja koondab kokku meetmed ja tegevused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, energiatõhususe parandamiseks ning taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks.

Riiklik energia- ja kliimakava on koostatud mitme ministeeriumi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumi) ühistööna.

REKK 2030 peamised eesmärgid:

  •  Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajanduse, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%
  • Taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%
  • Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh
  • Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal
  • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Foto: Pexels

close